Ristimistseremoonia; Atlanta sünnipaev, (pisut emotsionaalne lõpp)

Vasakult: Kirikuõpetaja, Heida ja Bjössi, Systa (Elvari ema) ja Heida isa
Starting from left: Church person whatever his name is, Heida, Bjössi, Systa (Elvar's mom), Heida's dad

Esiplaanil juhuslikult jäi peale see meesterahvas, kes on minuealine ehk nii 23, abielus ja kahe lapsega.
Mnjaa. Milleks huvitav? Aga see pole minu arutada. Inimesed teavad ise, mis neid õnnelikuks teeb.
In the front there is this man who is about my age, 23 or so and married, plus 2 kids. Well. not my business really, but why? People know best what makes them happy

Ja see kuulus Meie Isa palve islandi keeles.
Our father in the heaven...in icelandic

Atlanta sünnipäev: 2-aastane
(Birthday of Atlanta. She is now 2 yrs old)

Tagant läheneb kõige õnnelikuma näoga pereisa.
The father seems very happy. :)

Küünalde süütamine
Lighting the candles

Tibukene on kahe aastane!!! :) Hun er stor stelpa!!!
She is already 2!!! She is so big girl!

Ei taha väga külajuttu rääkida, kuid siiski kirjutan sellest veidi emotsionaalsemalt kui võiks, aga see lihtsalt näitab seda, mida ma olen siin kuus kuud talunud ja millist elu tegelikult elanud. 

See pere on tore,aga tore jutumärkides suuremalt osalt ajast.

Kõige rohkem ajas selle sünnipäeva juures kopsu üle maksa see, et esiteks oli see vanaema seal, ehk siis see naine käitus Elvariga kui beebiga. Kui aus olla, siis ta on kogu elu olnud tema väike beebi. Amma Kristin ehk Amma langa (vanavanaema eesti keeles) käis ka korrutas ja küsis: kus Elvar on, kas ta on süüa saanud, miks ta juba sööma ei tule, tal on kindlasti kõht tühi. Anna seepeale vastas, et ei usu, et tal kõht tühi on, ta on joonud kogu päeva.
Lisaks amma Kristini jaoks ei ole viit tüdrukut olemas, ta räägib ja hoolitseb ainult Athena eest. Eranditult. Küsib, kas ka kuidas ikka Athena on ja kas Athena saab ikka sama palju hoolt ja süüa jm kui teised lapsed jne. See ajas mu tõsiselt vihale.
Ja kui veel Systa, ehk Elvari ema meile tuli, oli lugu lausa üle mõistuse. Ta käis ja küsis ja päris miks asjad on nii nagu nad on ja õpetas, kuidas peaks lastega käituma (justkui tema oleks siin kõikse suurem musternäidis!!!)
Lisaks hakkas Elvar teesklema ja kommenteerima, et tema aitab ikka kodus kõige rohkem ja tema peab ainukesena koristama ning keegi siin majas ei tee midagi peale tema. eem... okei
Ja pühapäeva hommikul kui oli kõige kiirem aeg, sest läksime väikse lapse ristimisele, riietasime lapsi hommikul Annaga ning siis tuleb Elvar ning hakkab nõudepesumasinat koristama, samal ajal kommenteerides, et oh kui palju aega ikka laste riietamisele kulub, et me peaks kiirustama ning samal ajal ulatas mulle kausse ja taldrikuid kui panin tüdrukutele kleite selga. Kuidas ma peaks kaht asja korraga tegema???
Esmaspäeva hommikul aitas lapsi riietada ning isegi ei olnud kuri ega käratanud, et nad kiiremini teeks (ääremärkusena mainin, et ta vanaema oli seal, kes kiitis takka kui hea mees ikka Elvar on, et näe isegi hommikul aitab lapsi riidesse panna. Mnjaa, see oli kuue kuu jooksul umbes viies kord kui see juhtus.)

Selle kuue kuu jooksul, mis ma siin olen olnud, oli see ka esimene üritus, kus kogu pere, ka Elvar on olnud kaasas koos Anna ja lastega.
Nime lugu, mis Heida, ehk Elvari vennanaine enda lapsele pani, on ka omamoodi huvitav ja vajab ära märkimist, sest Systa käis ja mainis nö möödaminnes, et Heida võiks ikka tema järgi enda lapse nimetada, ehk siis Sigirdur või Sigridur vms. või  Ja alles ristimise tseremoonial said kõin nime teada: Ragna Kristin, ehk siis Ragna on Heida ema nimi ja Kristin on Bjössi vanaema nimi. Systa nägu tõmbus krimpsu kui seda nime kuulis.
Mina ei tea, mis teema nende nimedega on. Kõik tahavad, et lapsed saaks nimetatud nende järgi, et see kannab nende nime edasi. Mina ei nõustu sellega. Mina tahan, et mu lapsed oleksid enda nägu ja loodetavasti ei hakka tulevased ämmad ja muud inimesed manipuleerima ja oma tahtmist peale suruma, sest teadagi, võtan nõu kuulda, aga teen ikka nii nagu mina tahan. Peaasi et ise olen rahul.