Peenisemuuseum. Ehk kui suur võib vaimustus olla???

Niisiis jõusimegi ära käia seal kaua oodatud peenisemuuseumis, mis on maailmas ainulaadne.

JA ENNE VEEL, KUI ASUD SEDA POSTITUST LUGEMA, MÕTLE KORRAKS, MIDA SA SIIT TEGELIKULT LOODAD LEIDA?(seda ei pea kellelegi ütlema, ainult iseenda jaoks.)




kindlasti mõlgub mõttes ka enamikul, kelle varuosasid sealt leida võis. Ilmselt võin neid nimetada nimoodi, sest enamik oli ära amputeeritud surnud olenditelt ja neid sai purkide sees vaadata justkui varuosi. :)
  Sigrun, kes on enamiku enda elust Reykjavikis elanud, ei olnud seal varem käinud ning ei olnud isegi teadlik, et selline muuseum siinsamas on. Ilmselt oli asi selles, et see asus enne Husavikis, kuid kolis üle Reykjaviki.

Igaljuhul mina teadsin teed ja Sigrun tuli minuga kaasa. Sigrun ütles veel :"So now i am the tourist and you are showing me the way. "

Igaljuhul põnevust oli küllaga, sest kui aus olla, ega siis iga päev ei saa nii palju meesloomade suguelundeid näha!!!
Sissejuhatuseks siis esimene ülevaatlik pilt. :)

 Esimene on vaal
Teine on Elevant
Kolmas kaelkirjak
neljas Pull
Viies hobune
kuues siga
seitsmes suur delfiinilaadne loom (porpoise)
Kaheksas ...
ja kõige viimane on mehe oma.

Arvan, et see kuulus ilmselt vaalale või delfiinile. Sest kuna esimene muuseum oli Husavikis, siis seetõttu on nende kollektsioonis palju mereelukate suguelundeid.

 Nii palju põnevust... :) kaasa anti ka kaust, kust võis lugeda, millal ja kust kohast oli loom leitud, kelle suguelund muuseumi ekspositsioonis on.

Delfiin

See suur ilmselt kuulus sinivaalale, oma suuruse poolest juba võiks seda arvata.

Palju oli ka kuivatatud, soolatud ning seinale panemiseks mõeldud peeniseid.
Meenutab justkui mõne mägikitse sarve.

vaalad või delfiinid enam täpselt ei mäleta. Tean, vaid, et neid võib kohata Islandi ranniku lähedal. (loomi ise, ma mõtlen :)) )

 Merilõvi

 Pilt ütleb enda eest kõik. Pärit hüljestelt

hüljes (seal)

Vahelduseks panen pildi ka hülgest

(pilt pärineb http://www.theanimalfiles.com/images/galapagos_fur_seal_1.jpg)

Seda suuremat asjandust oli vaja kohe ise lähemalt uudistada áuðvitað (of course!!!)

ja paistis nagu olevat elevandi peenis.

Lisaks võis sealt ka leida igasuguseid lelusid ja pilte, raamatuid, mis kujutavad seda sama teemat 

Seal oli ka üks liputaja, mis töötas sensoriga, kui talle liiga lähedale minna, siis hakkas õelalt naerma ja avas enda musta mantli koos oma lingamiga. :)

ja raamatuid võis iidsetest riietumistavadest näha. 

üsna ekspeditsiooni lõpus oli ka hobuste suguelundid...

hobused.

ning kõige kõige lõpuks oli ka inimese, meesterahva fallos.

Nüüd olete näinud väikest osa sellest peeniste-ekspositsioonist, mida seal näha võis. 

Ütlen ausalt, mulle jättis see üsna sügava mulje. Olin alguses väga vaimustatud sellest kõigest, mis seal oli, kuid kui selle peale pikemalt mõelda, siis on see lihtsalt liha. Sellel näitusel ei olnud midagi pistmist seksuaalsusega.  

No välja arvatud see siin: 

365 seksuaalpoosi aastaks 2001. 

Ja tegelikult postituse lõpus tekivad pähe mõtted, kas seda on ikka mõistlik siia postitada, sest et blogi pealkiri ütleb ju, et olen Islandil viie lapsega. Hmm...
Aga kui minna natuke sügavamale mõtetega, siis kust said kõik need lapsed alguse? Eks ikka sealt samast.

Ja üldse on peenis ja sellest rääkimine kuidagi tabu või piinlikkust tekitav. See on olnud kaua aega niimoodi. Ja ma leian, et ilmselt on sellest aeg üle saada, sest et tänapäeva vabameelne ühiskond ei hooli vanadest tavadest ja tabudest. :) Kõik mida sülg suhu toob, öeldakse välja ning roppusi peeniste kohta võib igalt poolt kuulda. Seega ei peaks häbenema mitte midagi, eriti mitte aga peenisemuuseumi.
Võib-olla on see hea koht, et aru saada, kui vabameelse mõtlemisega tegelikult oled? Kas julged või ei julge? ja üldse, mida seal karta oleks.

Selle muuseumi asutaja lubas pärast oma surma ka enda peenise muuseumile annetada.
Mul puuduvad andmed selle kohta, kelle peenis on ekspositsioonis praegu.

JA NÜÜD MÕTLE TAGANTJÄRELE, KAS SA PETTUSID VÕI LEIDSID SIIT SEDA, MIDA OLID ETTE KUJUTANUD?
Igaljuhul, loodan, et leidsite siit seda, mida pealkirja lugedes endale ette kujutasite.