Monday, July 8, 2013

ˇPäev, mis võttis ootamatu pöörde

Eile Anna küsis mu käest, kas tahan täna, ehk pühapäeval päeva vabaks saada. Vastasin, et ilmselt mitte, sest nagunii olin juba ühe saanud eelmisel päeval kui Akureyris käisime.
Hommikul olime mõlemad Sidruniga varakult üleval ja siis Anna ütles, et siiski peaksime just täna võtma vaba päeva, sest et homme (esmaspäeval) on palju rahvast külalistemajja oodata ja siis ei saa enam puhata.
Päev, mis enne algas üsna monotoonselt ja igavalt võttis hoopis värvikirevama suuna. Mulle see idee tegelikult isegi meeldis. Saime isegi tasuta, nende kaardiga minna Myvatnis olevasse Jarböðin’i looduslikesse kuumaveeallikatesse ujuma. Lisaks sain ma oma esimese nädala „taskuraha“ nagu au pair’de puhul seda nimetatakse ja auto enda kasutusse. Pluss veel ei pidanud me ka ise bensiini eest maksma, vaid meil oli nende bensiini kaart. Ehk siis kõik oli suurepärane.

Jarböðin’i kuumaveeallikad Myvatn‘is

Kõige esimesena läksimegi kuumaveeallikatesse ujuma. Vesi oli mõnusalt soe (36-41 kraadi) ja hele-helesinine.  (PILT)
Olime seal tund aega Sídruniga. Pärast oli tunne väga värske ja puhanud. Vesi oli väga pehme ja isegi võiks öelda selline limane, aga mitte vastik, vaid väga mõnus.
Üks huvitav fakt ka, miks tuleb sinna sisse minnes kuld ja hõbeehted ära võtta: sest vastasel juhul nad muutuvad mustaks. Hea on seda enne teada, sest ei oleks küll enda neljast sõrmusest ja kõrvarõngastest ilma tahtnud jääda.

 Nagu te aru võib-olla olete saanud, siis mulle kohutavalt meeldivad kõiksugused imelised vaated ja ma lihtsalt ei saa neist pilti tegemata jätta. :)
Kuumaveebassein
Sidruniga. :)


Sídrun

Tegelikult oleme temaga paremini hakanud läbi saama. Põhjus, miks me enne ei saanud väga hästi omavahel läbi oli see, et meil mõlemal on samad tööülesanded ning me ei olnud suutnud selle lühikese ajaga piire paika panna. Me mõlemad oleme klienditeenindajad ja tubade koristajad ja laste järele vaatajad, sest kaks pead on ikka kaks pead. Aga nüüd kui oleme nädal aega koos olnud ei ole enam viga midagi. Sellest tulenevalt läksime ka koos täna mõlemad vabale päevale vastu.

Dimmuborgir ja 13 jõuluvana


Ja selliselt näevad seal magmast moodustised välja




Üks naisterahvas lahkelt pakkus, et võib meist pilti teha. Ja pärast küsis: kas see sobib. Naersime,  sest meil ei ole päid otsas :D ja siis tuli teine kaader veel.
Muide mul on jalas mu uued saapad ;)
Kaader kaks (tvær)
Mind h´mmastas see, et seal oli nii palju kaskesid
ühes imelises kohas


Teine koht, kuhu läksime oli turistidele mõeldud infopunkt, sest meil ei olnud tegelikult õrna aimugi, kuhu siis edasi minna või mida teha, sest et meil oli terve päev aega.
Otsustasime Dimmuborgir’i kasuks. Paarkümmend minutit autosõitu ja olimegi kohal. Vaated olid imelised, lausa kirjeldamatud. Ükski pilt ei suuda edasi anda seda, millised need välja nägid.
Siiski siiski saate aga väikese ülevaate seal olnust: 
Pärast kuulsin Anna Björkilt et see ongi see koht, kuhu jõulude ajal tulevad 13 jõuluvana. Kes sellest veel kuulnud ei ole, siis Islandi lastel on vedanud. Neil käib igal jõuludel 13 jõuluvana ja nad alustavad laste juures käimist juba 12. Detsembril
Huvitavuse ja põnevuse mõttes mainin nende nimed ka siin ära. Kui jõulud tulevad, siis saan ilmselt öelda ka nende funktsiooni.
12. DETS- STEKKJASTAUR
13.DETS- GILJAGAUR
14.DETS- STÚFUR
15.DETS-ÞVÖRUSLEIKIR
16.DETS- POTTASLEIKIR
17.DETS-ASKASLEIKIR
18.DETS- HURÐASKELLIR
19.DETS- SKYRGÁMUR (skyr on kohupiima laadne asi. )
20.DETS- BJÚGNAKRÆKIR
21.DETS- GLUGGAGÆGIR (akna taga piiluja)
22.DETS- GÁTTAÞEFUR
23.DETS- KETKRÓKUR
24.DETS- KERTASNÍKÍR
Nii et siis jõulude ajal oleme lastega ilmselt seal üsna tihti.
Käisime ka Hverfjall‘i juures (see on 452 m kõrgune mägi. Ma ei ole kindel kas see on vulkaan, aga võib-olla tõesti), aga kuna Sídrunil ei olnud korralikke matkajalatseid kaasas, siis me otsustasime sinna mitte minna ja tulla kunagi hiljem uuesti.
Siin: 
Hverfjall
Taga taustal paistavad punased mäed ehk Hverir

Leidsin siit midagi Saaremaa kiviaedade sarnast, mis on siia kuhjatud kaua aega tagasi ja on kasutusel samal eesmärgil, et täita aia eesmärki ainult selle vahega, et siin on kivid raiutud laavakivist



Reykjahlið

Kui olime tagasi Reykjahlið‘ i jõudnud, siis käisime poes (verslun) ja kustutasime nälja. Kui pärast autot hakkasime käivitama, siis suur oli meie imestus kui see ei teinud piuksugi.
Käivitasime mõned korrad veel, aga ei midagi. Siis helistasime Annale ja tema helistas enda sõpradele, et keegi tuleks ja meid hädast välja aitaks. Üsna pea tuligi üks mees ja pani enda aku pealt meie auto käima. Võtsime ka 20 l bensiini (maksis u 4600 ISK. Arvutasin praegu et kui võtta kursiks 151kohaliku kursi järgi, siis maksime umbes  30 eurot selle eest. )
ja siis jätsime ära kõik teised kohad, kuhu tahtsime veel minna ja kimasime koju.
Vahepeal helistasin korraks Stenile. Nii tore oli kuulda tuttavat häält sõjaväest. Kindlasti tal on ka harjumatu kohaneda uue korraga. Minul on siin küll olnud igaljuhul raskused kohanemisega. Aga raskused ongi ju selleks, et need ületada.
Täna panin enda käsitöö-oskused mängu ja suure mängimise käigus tuli telgil luku traktor eest ära. Ma panin selle tagasi ja õmblesin alt kokku, et enam sama asja ei juhtuks.

Kõik hea...

Hea on see, et ma olen 10 päeva jooksul õppinud jooksvalt nii palju keelt selgeks, et kui keegi lastest midagi küsib, siis ma oskan enam vähem puu-islandi keeles neile vastata.

Hea on veel see, et mul on nüüd islandi keele õppimise õpik ja töövihik ja isegi plaat koos sõnade ja dialoogide hääldusega.

Hea on see, et ma saan aru, mida lapsed tahavad, kui nad jooksevad mu juurde ja ütlevad midagi. Kas siis enda pudikeeles või islandi keeles. Olen õppinud nende kehakeelest juba aru saama, mida nad tahavad.

Hea on see, et ma sain kingiks ja päriseks endale matkasaapad, mis olid küllaltki kallid, aga Annale ei lähe jalga (väiksed, nr 40) ja mulle on täpselt parajad. Nende üle olin üliõnnelik

Olen õnnelik ka selle üle, et mul on auto, mida saan kasutada kui vaja ja jalgratas ning oma majake, kus on alati hubane ja vaikne ning soe.

Mul on hea meel selle üle, et mind ümbritseb selline metsik ja kivine ning minu meelest nii eriline loodus.

Mul on hea meel selle üle, et lapsed on mind tasapisi hakanud omaks võtma ja ei võõrasta enam hommikul kui ma neile goðan daginn või lihtsalt hæ [hai:] ütlen.

Hea meel on mul veel selle üle, et kaks vanemat last Paris ja Athena on aru saanud, et ma ei ole nendega alati tore ja hea. Ja et April, keskmine plika on minuga juba üsna suureks sõbraks saanud.

Täna panin tähele, et meie pesamuna Atlanta ei ole enam tita, vaid on juba suur tüdruk. 18 kuud vana, aga kuna tal on ees ootamas 4 eeskuju, siis ilmselt on tema areng eelmistest kõige kiirem, või ideaalis peaks olema.
Ja mul on veel hea meel, et ma isegi hakkan nendega ära harjuma ja kuulen kõrvus enne uinumist nende kisa kuigi tegelikult on kõikjal vaikus.

Ma olen rõõmus, et sain Steniga rääkida. See tegi mu päeva veelgi kenamaks. Me ei ole saanud mitte ühtki kontakti vahetada juba sellest ajast saadik kui ta „sõtta“ läks, ehk siis nädal aega. Eks see oli jah tegelikult küllaltki keeruline muutus ühekorraga, sest elasime ju terve aasta koos ja harjusime üksteisega päris ära. Kui mul koduigatsus peale tuleb, siis on alati hea millestki ilusast mõelda või tuletada meelde mõnda nalja või piinlikku sündmust, mis meil koos oli. Ja see teeb alati asja paremaks.


Mul on hea meel, et vahelduseks vihmale, mida on tervelt 5 päeva sadanud alla, nägime kaks päeva ka päikest. Üks päev oli täna. Ja kui päike on väljas on kogu maailm veelgi ilusam. 



Ja mõned pildid ka Perlast, meie teisest pesamunast. 
Ta mängis iPadis kaka korjamise mängu ja ütles: "Näe, šokolaadikoogid lähevad pange!"
ja siis pärast ta hakkas neid lakkuma, ütles, et nii head koogid on.
<Õhtune taevas
islandi keele õpik

Nimisõnad
 Imeline taevas
Enne tormi


Ja siin on ka mõned pildid sellest, kuidas õhtul ühel plikal oli jonnihoog peal:
1.

2.

Nüüd on jonniv tüdruk aga vanaema juures paariks päevaks ja kõigil on rahulikum olla. 

Kohtumiseni!

No comments:

Post a Comment