Heli ja 2 tüdrukut ning 3 poissi Islandil : Mitte ükski päev ei sarnane teisega

Üles tõusmine

Minu väike majake, kus ma suvel elan

Viimasel ajal oleme Sigruniga vaheldumisi vara üles tõusnud. Ühel hommikul tõuseb tema kell 7 ja teisel päeval mina. Kõige rohkem meeldivad mulle need päevad kui ei pea varakult üles tõusma, sest tean, et kõik on juba ära tehtud ja saab lihtsalt rahulikult magada. Muidugi ma enamasti ikkagi ei maga kauem kui pool 9.

Siis kui varakult peab üles tõusma, siis valmistame ette külalistele hommikusöögi, milleks on lihtsalt singid-juustud (ostur), saiad (brauð), puuviljad (ávöxtur) ja muu säärane. Lisaks vesi (vatn) ja apelsinimahl.

Pärast seda on vaikus ja rahu, tuleb oodata, millal külalised lõpetavad söömise, et siis nende nõud ära tuua ja ära pesta ning kuivatada ja tagasi laudade peale panna. Lisaks vahelduva eduga kontrollida, et neil kõike oleks piisavalt.

Kella 7-9 on enamasti majas vaikus, ülepäeviti tõusevad Atlanta ja Perla, vahel ka April hommikul juba pool 9 üles ja ajavad kogu ülejäänud seltskonna ka üles.

Atlanta

Ühel hommikul oli lahe juhtumine. Olin hommikul köögis ja Atlanta oli varem üles ärganud, nii et Anna tõi ta kööki oma tooli istuma ja andis talle banaani kätte. Ta vaatas seda pool tundi, keerutas käes edasi-tagasi ja ei öeldnud mitte ühtki sõna 30 minuti jooksul. Pärast seda aga hakkas laulma ja jutustama, aga siis oli kell juba 9.

ta on nii armas kui tal on täiskasvanute laadsed riided seljas

Pärast hommikusööki

Kui kõik on hommikusöögil ära käinud, keda olime arvanud, et tulevad, siis paneme valmis kohvitassid ja taldrikud-desertkahvlid ja teelusikad juhuks kui inimesed tulevad kohvi jooma või õunakooki sööma.

Majade koristamine

Samal ajal on enamasti ka inimesed juba külalistemajadest lahkunud. Seega peame kähku minema valgesse majja (Kallahus) ja pruuni majja (Bakki), tõmbama prügi tolmuimejaga ära ja linad-padjapüürid ja tekikotid ära vahetama, prügi kokku korjama ja maja üldiselt korda tegema.

Enamasti teeme koostööd Sigruniga ja mida aeg edasi, seda kiiremini olen hakanud pesusid ära vahetama. Muidu võttis mul alguses ühe toa korda tegemine aega (pesu vahetamine kahel voodil) umbes 12-15 minutit, aga nüüd ainult 10. Arutasime seda ükspäev temaga, et see on päeva kõige rahulikum aeg, sest me ei pea otseselt kiirustama kusagile, lihtsalt rahulikult vahetame tubades linu ja saame omi mõtteid mõelda, peaasi, et kõik oleks pärast korras. Samuti on hea asi siin töötamise juures, et keegi ei käi otseselt kontrollimas, vaid nad usaldavad meid.

Ma ei ütle seda selle pärast, et me teeksime halba tööd või jätaksime vigu sisse või mõnikord midagi koristamata, lihtsalt see on hea, et meil lastakse asju teha nii nagu me ise tahame (muidugi nemad näitasid ette, kuidas peab olema. ) Aga sellest hoolimata.

Kõigepealt vanad pesud ära võtta

Ja siis uued asemele panna

Sigrun üht tuba kolmest korda tegemas

Ja valmis ta ongi.

Valge maja (Kallahus) vaade esiaknast

Meil on ka telgis ööbijatele midagi: soe vesi ja võimalus vetsus käia, kus on soe ja käterätt ning seep.

Need kärbsed (mý's) surevad iga päev akende peale ära, oleme siiski ju Myvatni järve ääres. Ja seda ei nimetata ilmaasjata kärbeste järveks, sest siin on kohutavalt palju kärbseid, just neid väikeseid, nad on lihtsalt tüütud ja ei midagi hullu. Kui tuul on, siis neid ei ole

Valges majas on üks kurikuulus uks (me Sigruniga nimetame seda nii) sest et me ei saa seda kunagi kinni. Seda tuleb teha õiges järjekorras, et kõigepealt proovin mina seda lukustada ja siis Sigrun ja siis lõpuks veelkord mina ja mina harilikult saan selle ka lukku. Teistpidi see ei tööta.

Pruun maja (Bakki)

Jap, sedamoodi see pruun maja välja näebki

Minu meelest imelised vaated avanevad maja kõikidest akendest

Pesu, pesu, pesu

Kui majad on korras, siis on enamasti juba ära pesnud 1-2 masinatäit pesu, mille peame üles riputama ilusa ilma korral. Kui vihma sajab, siis on terve maja uksed täis märgi tekikotte, padjapüüre ja linu. Lisaks veel lasteriided. Meeletud hunnikud riideid igal pool. Ma ei kujutaks ettegi, kus neid kõiki kuivatada kui vahel poleks ka ilusaid ilmasid kui pesu saab välja kuivama panna.

Muidugi meil on kuivati, aga Elvari arust on see raiskamine, kui lased pesul kuivatis kuivada, selle asemel meeldib talle igal pool näha märgi asju kuivamas ja eriti kui palju pesu on üksteise otsas, siis nad ei taha väga hästi kuivada ka ja on mitu päeva veel niisked.

Samamoodi on tema arust raiskamine see, kui inimesed käivad duši all kaua ja lasevad soojal veel joosta. Samas aga kui nad nõusid pestes lasevad kogu aeg soojal veel joosta ja keeravad alles lõpus kinni. Minu meelest ei ole sellel mitte mingit vahet, lihtsalt vahe on inimeste heaolus.

Sigrun pesu ära korjamas

Võite arvata kaks korda, kes need on.

Pesupäev on iga päev

Ühel päeval kui väljas oli küllaltki tuuline, aga samas soe pesime 9 masinatäit pesu, viisime kahekesi välja, riputasime kuivama (ka kõik laste väiksed sokid, mida oli mustmiljon, sest õue minnes ei pane nad midagi peale sokkide jalga ja kõik on porised ja mustad ja siis lihtsalt võetakse järgmised), pärast korjasime nööridelt ära, voltisime kokku (külalistemaja tekikotid jm), viisime sisse, panime kappidesse ja nii palju palju kordi.

Õnneks või kahjuks oli järgmine päev vihmane.

Kui külalistemajades peatub palju inimesi, siis mõnel päeval peame ära vahetama kõik 26 voodi pesu, seega võite ise arvata kui keskmiselt on igas voodis üks padi, üks tekk, üks lina, üks saunalina. Ehk siis 26*4=104. Ja pärast tuleb need asjad ära pesta ja nöörile riputada ja pärast ära korjata ja kappi panna ja siis uuesti kasutusele võtta. Keskmiselt pestakse siin päevas (iga päev!!!) 5 masinatäit pesu vähemalt.

Siis kui me oleme pesud kas nöörile pannud või tuppa toonud, peame samal ajal ka silmas pidama turiste, kes tahavad kohvi jooma tulla või kooki sööma, nendega vestlema (see on see kõige lahedam asi.), koogi soojendama, vahukoore lisama või võileibu tegema või soojendama või kakaod tegema vm.

Enamasti läehavad päevad sellises rütmis üsna kiiresti. Üsna pea on õhtu ja siis kui kedagi on õhtusöögile tulemas, siis peame selle ette valmistama, lauda kandma, pärast ära koristama, hommikusöögi asjad valmis panema, nõud masinasse panema, aitama lapsed õhtul magama panna ja siis ongi päev läbi.

Ühel päeval oli lahe juhtumine. Anna oli koos oma õe ja tema perega läinud vaalu vaatama Husavik’i ja meie olime Sigruni, Elvari ja kahe väiksemaga kodus. Meil oli üle aegade suurim õhtusöök, umbes 15-18 inimest. Pakkusime neile suppi, praadi (salat, keedetud soolakala, makaronid, kartulid, riis), pärast õunakook vahukoorega.

Enamasti pakume külalistele selliselt serveeritud tomatisuppi

Magustoit vahel

Aga vahel on ka leivakreem, mis on tehtud leivast ja juurde pandud malt (Islandi alkoholivaba õlu)

Anna tehtud kuulus õunakook

Ja kui kõik olid ära söönud, siis avastasime, et nõudepesumasin ei tööta. Meil oli suur kausitäis musta lauahõbedat, kausid, taldrikud jm. Ja pesime neid kahekesi umbes 1,5 h, Sigrun kuivatas. Pärast oli uhke tunne küll.

Hea tunne on õhtul magama minna, sest tean, et olen täna palju ära teinud. Samas aga mõlgub mõttes ka teadmine, et kõik mida me teeme ei ole tegelikult eriti palju väärt, sest on ühekordne. Pesed lapse riideid, kuivatad ja pärast nad tulevad mustadena tagasi.

Perla

Ühel päeval panin Perlat riidesse kui väljas oli vihmane ja külm ilm. Mul kulus 20 minutit, et talle selga saada kõik kampsunid, sokid kummipüksid ja –jope, sall, müts ja 10 minuti pärast tuli ta õuest porgandpaljana tuppa. Hakkasin naerma, sest see oli nii koomiline vaatepilt, kuidas ta ronis trepist üles ja hüüdis mamma. Kõik riided vedelesid õues.

Turistid ikka küsivad, kas neil lastel külm ei ole. Aga tundub, et ei ole. J

Üks näide sellest, kuidas Perla riietub külma ilmaga.

Perlaga meenub mulle veel üks juhtumine. Meil oli jälle 15 inimesega prantslaste seltskond õhtusöögil, see hästi kapriisne seltskond. Ja olime kõik ametis millegiga ning ühtäkki jookseb tuppa, kus kõik söövad, sisse porgandpaljas Perla ja hüüab „NÄE“. Nende inimeste näod olid lihtsalt uskumatud. Nad ei unusta seda kohta vist kunagi. Pärast naersin selle üle kõvasti kui teistele sellest rääkisin.

Temast saab vist kunagi näitleja, sest ta kasutab kogu aeg oma miimikat, et emotsioone väljendada ja see ei ole lihtsalt kurb või rõõmus, vaid võimendatud.

Täna nägin aknast välja vaadates sellist pilti, kuidas Perla oli koos koeraga (Monsa) väikse veeloigu juures ja näitas koerale, kuidas sealt tuleks vett lakkuda. Priceless vaatepilt. Pärast kui koeral sai isu täis, vaatas talle järele sellise pilguga, et oot kus sa lähed, siis läks teisele poole vett ja jõi veel natuke ning siis jooksis ära. Uskumatult naljakas

Või seegi, kuidas ta tuleb kööki ja tahab midagi süüa, siis annad talle kurgiviilu, ta ütleb „ei“, küll aga kui me salatit teeme ja laual on täies pikkuses kurk, siis võib arvata, kelle hambajäljed keset pikka kurki on või kui sellest on tükk välja hammustatud.

Ta on kolmeaastane, keda jätkub igale poole ja ta jõuab palju, teeb palju, kisab ja karjub, jookseb ja õpib. Aga üht asja olen täheldanud, mida kolmeaastane veel ei oska, on tajuda ruumi ja seda, et kui palli viskad, siis see kukub ükskord ka alla, mitte ei jää kuhugi pidama. Samuti ei oska ta veel visata korralikult, ega lusikaga süüa. Nii tema kui Atlanta.

Lisaks kõigele ei armasta ta ka väga potil käia ja Anna otsustas tal pampersi mõneks ajaks ära võtta, arvates, et äkki aitab juba. No ta eksis, sest et Perla jookseb ikka pea iga päev tuppa sellise kavala näoga, ja siis hüüab midagi sarnast kuukkaa, ise on nii õnnelik ja särab nagu oleks millegi uhkega hakkama saanud. Siis võib arvata, et tuba on paha haisu täis ja pool teed ka, kust ta tuli. Näiteks ukseesine.

Samamoodi on ka Atlanta. No tema on veel väike, aga samas ta on hakanud nüüd hüüdma pissa pissa, kui ta tahab vetsu minna. Ühel päeval juhtus kaka-õnnetus batuudi peal. Koomiline vaatepilt jälle pärast seda küürimist pealt vaadata, teised lapsed olid ka suured uudistajad.

Perlale meeldib ka sellist asja teha, et kui tal on pissihäda, siis ta mitte ei jookse vetsu poole, vaid jookseb Parise ja Aprili toa poole ja pissib maha vaiba peale või püksi või diivani peale või parketile või kööki või ükskõik kuhu juhtub. Selline plika on tema. J

Nagu keegi mulle ütles enne siiatulekut, et mitte ükski päev ei sarnane eelmisega. Ja selles oli tal õigus, sest iga päev juhtub midagi, milleks ei saa valmistuda.

Täna näiteks Perla leidis vedela seebi ja läks arvuti juurde, millel oli pimenduspilt ees ning hakkas nagu meiki peale panema, mäkerdas end ilusti sisse ja siis läks seep silma ja kisa kuipalju. Jookime kähku ja pesime silma puhtaks. Kõik õnnelikud jälle. Talle meeldib tantsida ja nägusid teha.

Perla on aga kõigi väike silmarõõm. Ta on enamasti alati positiivne ja naeratab, naljatab ja lollitab. Tal peab enne uinumist alati olema lutipudel ja seal veega lahjendatud piim või vesi, peaasi, et oleks, mida lutsuda. Anna peseb neil igal õhtul hambad harjakesega ära.

Ja täna, pühapäeval suutis ta majas peaaegu tulekahju korraldada. Ta tahtis mikrolaine ahjus kohvi pruunistada või popkorni teha, sest oli näinud, kui Anna need sinna pani. Niisiis ta pani ka kolm pakki kohvi sinna ja ilmselgelt hakkas sealt suitsu tulema. Anna aga arvas, et miskit on lahti elektrisüsteemiga, et suitsu tuleb. Ta lülitas kogu elektri majas välja ja ajas perekonna toast õue kuni Elvari kutsus. Mina aga käisin korraks majast ära ja tagasi tulles nägin, et maja oli vaikne ja tühi, mis oli imelik. Jooksin välja ja kõik ootasid ukse juures ja ütlesid mulle, et ma ei läehks majja, sest seal on tuli. Ma aga ei näinud midagi. Ja asi lõppes siiski õnnelikult, midagi ei juhtunud, aga Perlale oli vaja seletada, et nii ei tehta.

Õhtul kella 11 ajal oli väljas suur PÄIKE.

Eelmisel nädalal tulid Johanna Ella ja tema pere (abikaasa Gulli, tütar Berglund Ella ehk Bella ja Leo) meile. Nad on väga väga lahedad. Meil oli koos väga tore olla. Kahju oli neist aga, sest külalistele ruumide määramisega oli midagi valesti läinud ja nad olid varem juba mõelnud, et tulevad siia puhkusele, ja siis pidid poole ajast magama maratsitel meie elutoas. Nende poeg Leo aga jäi meile appi. :) jee, ta on väga lahe noormees, 10 aastane, aga enda vanuse kohta äärmiselt viisakas, hea õppija ja eeskujuks tüdrukutelegi. Meie väiksed peavad teda machoks ja nad lihtsalt jumaldavad teda.