Kuidas vanemad tunduvad?
Hille, kes loeb praegu Minu Prantsusmaad luges tüdrukust, kes on samuti lapsehoidja, et kui vanemad on läheduses, siis on lapsi palju raskem hoida. Ma nõustun selle väitega ja Anna on seda ka varem tähele pannud, et lapsed on palju julgemad ja vabamad kui nende vanemaid ei ole läheduses.
Minu laste puhul aga on see, et vanemad peavad kodus olema, aga lihtsalt mitte silmapiiril.
Sellisel juhul on nad rahulikud ja kannatlikud. Nii aga kui vanemad ilmuvad kuhugi lähedusse, hakkab suur tramburai pihta, tüdrukud lähevad omavahel tülli ja kaklevad. Samuti ei taha nad enam minu sõna kuulata.
Kuidas on Islandil ilm?
Ma arvan, et see pilt kirjeldab ilmselt keskmist selle suve ilma kõige paremini.
Täna, reedel õnnistati meid 7 kraadiga ja üsna tuuleta ilmaga. Esmaspäeval aga oli väga suur tuul ja suhteliselt külm. Meist 100 km eemal oli aga täna olnud selline suur lumetorm, et enamik teid Askja mäe ja Hekla juurde oli suletud.
Nii et nagu islandlased ise ütlevad, kõik, mis on Islandil on normaalne. Siin võib ühe päeva jooksul näha nii päikest, vihma, tuult kui rahet. Ehk kõike peaaegu. Ja tõesti ilm vaheldub siin üsna kiiresti.
Aga sel aastal pidavat olema üle aastate külmeim ilm. Üks Poola turist, kes ööbib meie juures tuli täna ja ütles, et ta pole ammu näinud, et Keflaviki lennujaama juures olevatel mägedel on nii palju lund.
Nii et eks näis, millal siin talv algab.
Mida me iga päev sööme? Mida pakuma külalistemajades süüa?
Igapäevaselt sööme täpselt seda, mida keskmine eurooplane sööb, ehk liha ja kartulit ja makarone ning piima jm. Ehk siis tavalist toitu, mitte midagi erilist. Oleme siin pitsat teinud ja muidugi igal õhtul on feta juustuga, mida ostetakse 2 liitrise pangega, toorest salatit.
Külalistele on tavaliselt pulbrist tehtud tomati või mingi muu püreesupi laadne supp, kaunistuseks vahukoor. (Pildid tulevad hiljem kunagi) (PILT allpool)
Teiseks roaks on tavaliselt kas riis või makaronid koos tomatitest ja seentest ning paprikast tehtud punase kastme või õli-sibula kastmega. Lisaks on vees keedetud kala (mingi islandi külmutatud valge kala) või grill-liha.
Ning viimaseks on magustoit, ehk Anna endatehtud õunapirukas vahukoorega.
See pirukas või siis plaadikook on lihtsalt suurepärane. Ma söön sellest päevas ikka päris mitu tükki, see on lihtsalt nii hea.
Nad ostavad külmutatud õunatükke või siis tükeldatud õunu ja siis panevad ahjuplaadile ning peale läheb jahu-või-suhkru segu ja selle ära küpsedes on peal mõnus koorik. Kook on uskumatu lihtsalt.
Sellel lõunal meil oli söögiks kalamassist tehtud burgerid ja kartulid, salat ja makaronid. Väikses kausis on feta juust (feta ostur)
kalamassist tehtud asjandused. Päris head, umbes kalaburgerite laadsed, aga lastele väga meeldisid.
Kas kohupiim (skyr) näeb välja ja maitseb samamoodi nagu Eestis?
Jah, seda ta on. Ühe pildi peal sõi Atlanta seda suure isuga. Ja see on nagu keskmiselt vähem maitsestatud vaniljekohupiim.
Siiamaani ei ole ma veel midagi ekstreemset, ega veidrat söönud. Ühtki hapendatud asja ma ka veel saanud ei ole, ainult vees keedetud kala ja või-õlikastmes sibulaid. Täitsa omapärane.
Kas Islandil ronge on?
Ei ole. Linnadesiseselt on olemas ühistransport ja erinevate linnade vahel käivad pikamaabussid ja lastele ka koolibussid. Lisaks on veel olemas turistibussid, et maksad mingi summa ja saad näiteks Myvatnist Askjasse (Asja on see mägi, millest ma olen kogu aeg rääkinud, et tahan sinna minna, sest see on nii ilus ja seda kutsutakse Queen of Iceland.)
Kas see tütarlaps Sigrun on islandlane ja kas jääbki tööle või on ajutiselt?
Sigrun jääb ilmselt siia kuni 10 augustini. Pärast seda ta läheb tagasi Reykjavik'i. Ta on sündinud Islandil, elanud vahepeal Taanis ja kolinud tagasi Islandile. Mõnes mõttes ma tahaksin, et ta jääks siia, sest siis oleks mul keegi endavanune, kellega suhelda. Pereliikmetega saab küll suhelda, aga tegelikult on suur vahe, kas rääkida kellegi omavanusega (tegelikult ta on minust 3 aastat noorem, kuid siiski enam-vähem) või siis 5 lapse emaga.
Anna on väga tore ja temaga on tore rääkida, aga tal on kogu aeg nii palju tegemist ja lastega jamamist, et tal ei ole kunagi korralikult aega ja pealegi see on ju tema perekond.
Ja ma kutsusin Sigrunit Sidruniks, sest ma kogu aeg kuulsin, et ta nimi ongi see ja ütlesin talle ka, et eesti keeles see tähendab tsitruselist, mille peale ta naeris.
Kas Sa elad siis kogu aeg eraldi majas või ainult suveperioodil?
Ma tahaksin väga edasi jääda ööbima eraldi majja, aga see on nii väike ja pole soojustatud, isegi praegu magan kahe tekiga majakeses. Alumine on vatitekk ja pealmine on suletekk. Ainult nii on soe. Lisaks mul on radiaator. Aga mis saaks siis veel talvel? :) võite arvata.
Ilmselt kui suvi läbi saab, siis kolin tuppa. Praegu saan segamatult magada, sest lapsed ei sega mind teises majas, kui nad just ei tule batuudile hüppama, mis on selle kõrval.
Mida te siis teete, kui lapsed lasteaias on?
Ma veel ei tea, mis ma tegema hakkan kui nad lasteaias on. Ilmselt on siis palju vaiksem ja ma saan keelt õppida. Enamasti õpin enda keeleõpikust igal vabal hetkel islandi keelt. Ja kusjuures see on hea õpik, sest seal on dialoogid igapäevaelust ja ikka jääb midagi külge, mida hiljem kuulen siin päriselulistes dialoogides ja laste kõnes mõistatan, mis mingi sõna võiks olla. Lapsed juba ootavad väga, et saaks lasteaeda minna. See juhtub ülejärgmisel esmaspäeval, ehk siis 22.juulil. Siis läheb ka väike Aþlanta (atlanta) lasteaeda (leikskóla).
Kas turistid ööbida ka saavad või ainult toitu osta?
Turistid saavad nii toitu, kohvi-kooki-võileibu meie juures söömas-joomas käia, ka õlut (800 ISK) ja hommiku ning õhtusööki tellida. Lisaks on võimalik ka ööbida. Siin on kaks maja, lisaks veel meie maja teises pooles. Pruunis majas ja valges majas. Kokku 26 inimest võimalik majutada. Meil on ka magamiskoti majutuse võimalus.
April
Ühel päeval juhtus midagi uskumatut. April istus minuga koos köögis ja naeratas ning naeris koos minuga ja laskis ennast isegi aidata. Samuti ta tegi mulle nägusid, sellist kurja nägu. Esialgu arvasin, et ta ütleb nüüd kohe et "Nei, mamma" aga see oli hoopis teistsugune, selline kaval nägu. Ja eelnevalt mainitud nei, mammat ei tulnud.
See oli minu jaoks suur samm edasi ja andis natuke rohkem kindlustunnet lastega edasi töötamisele. Ta on tõesti tore laps, aga hommikuti on ta alati pärast ülesärkamist paanikas ja otsib enda ema. Ükskõik siis, kas ta ema magab kõrvaltoas või on kusagil mujal majas.
Ja mul õnnestus sellest uskumatust hetkest ka pilte teha. Hämmastav oli ka see, et ta laskis endast pilti teha ja ei hirmunud ära.
Kui Anna õde Johanna Ella oli oma perega siin, siis juhtus veel teinegi uskumatu asi. Lapsed hüppasid batuudil ja Athena palus, et ma kõige väiksema Atlanta enda juurde võtaksin, muidu ta saab haiget.
Läksin teda ära võtma (tema aga hakkab juba vaikselt aru saama, kuidas hüppamine käib ja ei tahtnud kuidagi ära tulla. Siis suure kisa ja karjumise peale sain ta lõpuks siiski tuppa ema juurde) ja ühtäkki kummardub April minu juurde läbi võrgu ja paneb oma nina vastu minu nina.
Kõik, ka tema ema ja Johanna Ella nägid seda aknast ja pärast ütlesid, et see on uskumatu, et ta nii ruttu minuga ära on harjunud. Johanna Ellal oli see võtnud ikka palju palju kauem aega,. (Kuigi ta on psühholoog elukutselt)
Ma olen selle sammu üle äärmiselt rõõmus.
Aga tegelikult on see vaid väga väike samm edasi. Lisaks on veel teised lapsed nagu Paris ja Perla, kellega on küllaltki palju tegemist, isegi minul. :)
Viimasel ajal on palju pingeid olnud. Eelkõige seetõttu, et pereisa on selline omapärane ja Anna õde Johanna ütles, et me ei võtaks seda eriti südamesse, sest ta ongi selline, kes toriseb ja vastab ainult kurjalt ja kuidagi imelikult. Niisiis nagu täna oligi. Olen ma täna õhtuks omadega ikka täitsa läbi. Ta on selline, kes väga ei räägi ka ja siis me Sigruniga (Jah, see on ta õige nimi. Ma ei kirjutanud ta nime meelega eelmistesse postitustesse valesti, vaid lihtsalt ma arvasingi, et ta nimi on Sidrun. Naljakas.) mõistatasime, mida me nüüd tegema peame. Lisaks ta suitsetab ja joob kohutavalt palju kohvi. Sellest tulenevalt on ta kogu aeg hästi närviline ja peab kogu aeg midagi tegema ja ei lase kellelgi niisama olla. Eile nähvas oma naisele (Anna mängib telefonis üht mängu, mis rahustab teda. Mõelge ise kui palju närvikulu on tegelikkuses viie lapsega tegelemiseks vaja.) et mis sa siin mängid, võiksid parem aidata ja midagi mõistlikku teha.
Mind see šokeeris väga, aga kui Johanna poleks selle eest eile hoiatanud oleksin ma ära ehmunud. Nüüd ma vähemalt tean, milles asi on.
See on lihtsalt tema loomuses. Aga ausalt öelda on keeruline elada koos sellise inimesega. Kuigi ta pidavat üritama natuke ka ikka suhelda ja inimestega läbi saada ja nalja teha. Aga mina seda küll ei näe.
Kui Apriliga oli kergem, lihtsalt ootasin ja vaatasin, mis aeg toob ja liigselt ei sekkunud, siis temaga ma ei oska midagi peale hakata. Ta lihtsalt on juba kord selline ja Anna ütleb ka, et keegi peaks ilmselt Asbergeri'tele kaasa aitama, et nad hakkaksid rohkem kehakontakti proovima luua. Apriliga oli tal aega läinud umbes pool aastat.
Loodust veelgi
Esiplaanil on see kuulus telk, mille pärast võidelda ja kakelda ja tagataustal on valge maja, mis on meie külalistemaja, kus inimesed saavad ööbida.
Selle valge maja tagant avaneb selline vaade tühjusesse. (Nagu mu emme ütles, siis eelmise pildi puhul paistab justkui oleks maja taga maailma lõpp ja saaks üle serva alla vaadata. ) Siis nagu näha, ei ole muud kui ikka tühjus.
Külalistemaja (Kallahús) seest
Kohtumiseni!
Küsimuste puhul võite kirjutada malm.heli09@gmail.com
No comments:
Post a Comment