Väikesed edusammud teevad õnnelikuks (April)

Tänane suurim õnnestumine oli see, et April jäi kõrvapõletikku (ei tea küll kuidas, aga see siiski juhtus nii) ja tavaliselt ta nagu alati nuttis ja vingus aga ta laskis mul endaga rääkida ja laskid endale pai teha ning õhtul ta laskis endal hambad ära pesta (bursta tennunar). See oli hämmastav!!! Ta ei lase tavaliselt endale kedagi lähedalegi eriti veel kui ta unine on. Ja ta laskis endal pükse jalga aidata Sigrunil. Hämmastav ruudus. See on tavaliselt asi, mida võib teha ainult ema või ta ise. Kui üritad teda aidata, siis ta teeb kurja häält või ütleb neiiiiiiii, éggg!!ehk minaaaaaa.
Mul on ta üle nii hea meel.
Nagu te teate, siis April Osk on teistest lastest natuke erilisem, selle poolest, et ta tõmbub tihti endasse. Tal on mõned autismi tunnused, näiteks ta katab oma kõrvu kätega kui kuuleb liiga valju heli. Samuti ei oska ta tunda kaastunnet, ega panna end kellegi teise asemele, et aru saada, mida teine tunneb (nagu ka Elvar). Lisaks ta ei söö toitu, mis on segatud või üksteise peale asetatud. (Kuigi Anna on temaga katseid teinud ja ta sõi isegi lasagnet, mis koosneb segatud toidust. Pool aastat tagasi ta seda ei suutnud. Nii et edusammud on küll näha)

Mõnel päeval on ta hästi avatud ja suhtlemisaldis ja teisel päeval jällegi vastupidine ja hästi kinnine, justkui oleks tal silmaklapid, ehk siis ei kannata kedagi välja, kes temaga rääkima tuleb, va ema ning nutab või vingub iniseva häälega kogu päeva või karjub iga natukese aja tagant ema. Ja tal on silmad natuke haiged. Lisaks on ta nahk hästi tundlik ja eriti suu. Seega talle ei meeldi hammastepesu. Kui tal on kinnine päev, siis ta karjub täiest kõrist kui tal hakata hambaid pesema. Kui aga avatud päev, siis ta peseb ise või laseb rahulikult emal pesta.

Ühel päeval käisime uut külalistemaja vaatamas, mida Elvar ehitab ja Paris ning April olid kaasas. See tegi mind samuti õnnelikuks. April nii kui autost välja sai hüüdis Hemali, kom, Hemali komdu. See tähendab, et Heli tule, tule. (Vahemärkusena mainin, et lapsed kutsuvad mind Hemaliks, sest enne minu tulekut siia oli Anna Björk öelnud, et mu nimi on Heli Malm ja lapsed jätsid meelde Hemali ehk He-Mal-i) Aga seda on nii nii armas kuulda, kui pärast suuri pingutusi keeles ja tulutuid katseid nendega suhelda nad lõpuks hakkavad mind nimepidi kutsuma.
See on mulle suurim kompliment, mida keegi kunagi teha saab. Eriti veel April, kellel on raske leppida võõraste ja väljast poolt tulijatega. Nagu Johanna Ella alguses mulle ütles, et  talle on raske lähedale pääseda, aga samas kui see juhtub, siis olen ma õnnelik, sest ta on tore laps. Ja nii see ongi.
Aga hoolimata sellest, et olen paar korda õnnega koos olnud kui April minuga suhtleb ei võta ma seda siiski veel iseenesest mõistetavana, sest ma olen siiski siin liiga vähe aega olnud.
Aga edusammud on märgatavad

Kurb on see, et paljud lapsed ei salli teda, kaasa arvatud tema enda õed. Ma ei saa öelda, et ei salli, aga Athena Lind on selline, kes võib vahel temaga väga halvasti käituda ja temaga pahandada, kuigi April ei ole midagi teinud. Mul on temast kahju. Ta on väga vaikne ja tore laps, ta laulab kogu aeg endamisi ja talle meeldib tantsida. (NAGU MULLE ja Annalegi ;)) Ta on väga armas ja arukas, aga natuke arengus maha jäänud. Perla on temast aasta noorem, aga tundub tihtipeale, et nad on sama vanad.
Anna täheldas seda, et April kui oli kahene ei küsinud ega tundnud asjade vastu huvi. Nüüd kui ta on neljane on ta hakanud küsimusi küsima, et mis see on ja miks see nii on.
Ühel õhtul Sigrun tõlkis mulle nende vestlust enne magama minekut. April uuris enda alasti keha ja siis ütles, et tal on väike noku. Anna selle peale ütles, et ei, sul ei ole, sul on see teine asi, Eliasel (tema sõber) on noku ja tüdrukutel on vagiina. Ja siis April küsis küsimusi ja Anna vastas. Nagu ikka ema ja tütre vestlus.

Aprili on hea hommikuti jägida, siis kui ta veel pooleldi magab, siis Anna toob nad kööki (eldhús) ja paneb kapi peale istuma. April magab tavaliselt veel pärast sedagi kui ema on ta riidesse pannud.

Athlanta on alles 18 kuud vana aga küsib ja uurib elu juba. Nagu ilmselt oligi arvata on tema areng teistest lastest kiirem ja seetõttu ta hakkas ka varem küsimusi küsima. Lisaks on hämmastav, kui kiiresti ta keel areneb. Mulle väga meeldib Athlanta, ta on nii armas, nagu ikka 18 kuune laps. Ta kõnnib armsalt nagu väike pingviin ja eriti kui ta veel üksi on, siis koertele meeldib teda kiusama minna, st nägu lakkuma, siis ta sirutab käe välja ja ütleb midagi neile oma keeles ja nad lõpuks lähevad minema. Ta ajab mind iga päev naerma. See kui armas ta on kui ta magama hakkab minema või kui ta nina kirtsutab või teeb üllatunud nägu.
Anna lasi neil täna aidata kooke külalistele viia. Athlanta kui nägi et April saab viia hakkas peaaegu nutma ja ütles me líka, me líka (me too, me too). Tema on üks õnnelik väike laps.

Tunnen kui palju õnnelikumad ja rahulikumad lapsed on kui nad on lasteaias (leikskóla). 

Anna loeb Aprilile igal õhtul raamatut. Enamasti nad ei laula, aga tantsivad küll. Anna on peotantsu ise tantsinud ja ta tahab, et ta lapsed tantsiksid ka, sest nad suudavad end paremini väljendada ja enda emotsioone välja näidata kui nad tantsivad või liiguvad muusika rütmis.
Seega on meil majas kogu aeg muusikat kuulda. Mulle see meeldib, sest see tapab rutiini.


Oh, ma olen õnnelik kui nad mu sõna kuulavad. :)

Peaaegu minu unistustereis maagilisele mäele Herðubreið'le ja Askjasse.

Meie reis algas juba hommikul kell 8, sõitsime oma Subaruga kohta, kus suur jeep pidi meid peale võtma ja lõpuks ta tuligi.

juhtumisi vaadake kui palju on järgmise bensiinijaamani maad.

kauguses magic mountain, the queen of Iceland

kauguses paistavad kodumäed, mis on meile, Grimstungale väga lähedal

kõige vasakpoolsem mägi, mis on heledam kui teised on Hverir [kverir] ja see ongi see leivaküpsetamise mägi, mis peamiselt koosneb sulfiidist (sulphur)

meie jeep seest

laavaväljad hommikuvalguses

Jökulsa a fjöllum jõgi, mis saab oma vee suurtelt jääaladelt, liustikelt kui sulama hakkab, siis ujutab alad üle

Käisime ka vaatamas üht lambakarjuste onni, kus nad elasid talv läbi, ise ehitasid ja olid seal tuule ja karmi ilma eest varjus. Majakeses oli voodi, mis oli vooderdatud lähedalt võetud rohukamakatega. 

Pisike maja

minu jaoks oli suurepärane kogemus ka see, et sõitsime džiibiga sügavale vette, mille tee oli jõgi üle ujutanud. 

Magic mountain

võin sellest mäest tuhandeid pilte teha, mis on peaaegu et ühesugused, kuid ta lihtsalt särab enda kauniduses kogu aeg, iga pildi peal

Meie giid ja autojuht aga ütles, et selle otsa saab ronida ainult ühelt küljelt, sest teistelt on liiga järsk ja soovitav oleks ronima hakata hommikul kell 5, sest siis ei ole päike veel tõusnud ja õhus ei ole nii palju niiskust, vaade pidi parem olema. Lisaks peab kindlasti olema kaitsev kiiver lume ja kukkuvate kivide jaoks. 

See teadmine andis palju juurde. Kindlasti tahaksin ta kunagi vallutada.

Ja siis jõudsime, pärast 59 km sõitmist kuhugi, mille nime ma enam ei mäleta, kuid seal olid sellised armsad väikesed majakesed.

ja taga paistab Herdubreid

leidsime ka vana kivistunud laava lamamas

koht ise oli ülimuslikult kaunis

ja leidsin siit sellise lille ka, mis sarnaneb karuputkele, kuid tegelikult ei pidavat ta mürgine olema, vaid kasutatavat hoopis ravimina ja ta nimi on Angelica 

Leidsin raamatust ta pildi ja kirjelduse ka

ja kirjeldus ka. 

jõgi, see kaunis musta veega jõeke

oma imelise mäega, mis on tagataustal

... on jõekese nimi

Sigruni taga on see jõgi, pildilt ei ole väga hästi aru saada kui järsk ja kärestikuline ning ohtlik see on.

võib-olla illustreerib minu pilt seda paremini

pilt minust ja Sigrunist

See oli lihtsalt midagi imelist 

"Oh kaunis hetk, oh viibi veel" 

                                       - Hesse

 Hoolimata karmist pinnasest ja vähestest toitainetest leidus ikkagi siin-seal väikseid rohelisi taimi

jõgi saab ise alguse liustikust, mis paistab tagant kaugelt

Mõned pildid veel tee pealt

'

vasakus osas pildil on liustikku näha

meie teerajaja 

vaated ja pinnakatted vahetusid äärmusest äärmusesse

laavaväli

hästi rauarikas mägi (punane). võis näha oksüdeerimisprotsesse

ja laavaväljade vahelist teed, mis on tähistatud kollaste postidega, vahelduseks ka lund

ASKJA

Meie giid ütles, et sel aastal oli seal olnud eriti karm talv, mis algas septembris ja kestis kuni juunini, et kui tema sinna sel aastal esimest korda läks, ehk 17 päeva tagasi, siis oli kogu see ala, nii palju kui nägema ulatus kaetud lumega. Aga praegu ei olnud enam lund väga palju. Kõik sulas ja tilkus nagu meil Eestis varakevadel.

Askja kaldeera on see, mis kaugusest paistab. See tekkis ammu aega tagasi ja selle läbimõõt on paar kilomeetrit. Mõnisada aastat tagasi aga toimus sealkandis plahvatus ning selle tagajärjel tekkis kraater Viti. 

Lisaks umbes samal ajal toimus ka teinegi asi, mille peal meie praegu seisame, samasugune nö katus oli ka Askja järvel, mis enne veel ei olnud järv, vaid samasugune kaldeera. Pärast plahvatust aga varises see nö lagi või katus sisse ja sinna sadas vesi sisse. Askja järv on 240m sügav ja see on Islandi sügavam järv.

Aeg-ajalt käivad teadlased (just siis kui meie seal olime) mõõtmas, kas kaldeera pind tõuseb või langeb, Kui ta tõuseb, siis see tähendab, et sisepinge suureneb, aga kui langeb, siis pinge ei ole väga suur ja mingit plahvatuse ohtu ei ole (umbes sellise plahvatuse ohtu nagu paarsada aastat tagasi Askja järve tekkima pani ning Viti kraatri.)

Meie giid ütles, enne kui hakkasime kraatrini jõudma, et me vaataksime ainult maha ega ei tohi piiluda, enne kui tema ütleb. 

3...2...1...

Ja siin ta on...

Viti kraater ja taamal Askja järv koos kaldeera mägedega

Muul ajal võivad sinna inimesed ujuma minna, kuid sel aastal ei ole see VEEL avatud, sest lumi ei ole ära sulanud kohast, kus on jalgrada, kuid inimesed ei kuula ja riskivad ning lähevad ikkagi alla.

vasakul pool on näha, et lumi on veel maas.

meeletult ilus vaade

juhin teie tähelepanu mustal lumel jalutavale väiksele inimesele. Ainult nii saab aru kui suur Viti kraater tegelikult on ja kui väike on inimene selle kõrval

Kui seda pilti hoolega jälgida, siis tundub justkui vaataks kaugelt vastu öökull või kaks silma

Sinine-must-valge

vesi oli järves jääkülm, selline nagu meil on talvel. Aga pärast oli hea kuumad saapad tagasi jalga panna.

ja mõned pildid ka kaldeerast:

Retk kestis umbes paar tundi ja kokku 4 km.

kui mõnes kohas ei olnud üldse lund, siis teises kohas oli päris paks lumevaip ikkagi veel. Ja me ei olnud merepinnast väga palju mitte kõrgemal, et oleks külm olnud.

ja tagasi masina juurde

Laavaväljade kohta teadis meie giid rääkida, et kui laava voolama hakkab, siis võib ta seda teha kuni 

80 km/h kiirusega ja edasi liikuda sama kiiresti kui tulvavesi.

Sellel maastikul olevat käinud inimesed katsetamas enne kui kuu peale olid läinud, sest maastik sarnaneb natuke Kuu peal olevale.

Kanjon

jää paksus kanjonis

 õnnelik 

 Muide, kas te teate, milleks see värav on vajalik enne silla ületamist avada ja pärast sulgeda?

-Vastus on, et lammaste pärast, et nad ei saaks kusagile mujale minna ja haigusi levitada.

 Nagu täna oleks teda veel vähe näinud...

 Arhailised murukatusega majad.

Väike illustratiivne pilt Islandi lipuga

Ja pärast vaba päeva ootas meid kodus ees suur hulk pesu, mida tuli kokku panna ja imekombel mitte ühtegi külalist ega karjuvat last, lapsed olid, aga vaikselt. :D 

tabasin sellise laheda hetke täna

Atlanta disainis ennast täna, see päevitusrinnahoidja sobib ideaalselt pluusiga kokku.

Olengi siis vist lõpetanud. Selline oli meie tänane, reedene vaba päev koos Sigruniga. Meil oli suurepärane päev, saime näha erinevaid imelisi paiku ja autos loksuda ning tunda mõnu vabast päevast nii palju kui tahtsime. Saime kogu päeva omi mõtteid mõelda ja unistada. Sellist puhkust oligi mulle vaja. Tundsin pärast seda koju jõudes, et mu akud on laetud ja olen jälle valmis linu jm vahetama, tubasid koristama ja keelt õppima. 

Selline on parim puhkus, aktiivne, kuid lõõgastav. Kui oleme tavaliselt kusagil oma autoga käinud, siis olen mina roolis ja see väsitab, nii et näeme ja oleme, lõbus on ka ja tore, aga järgneval päeval on keha väsinud ja vaim ka. 

Ja nagu ma alati olen öelnud, selleks et puhata, peab kodust välja minema, sest kodus leiad ikka ja alati midagi teha ja siis ühel hetkel avastad, et puhkus on kulunud ainult kõigele muule, mitte puhkamisele

Kõike ilusat!