Munadepühade bingo ja nädalavahetus vanavanematega

Enne munadepühi käisime ühel nädalavahetusel kui Runa oli veel koolis ja hakkas enda magistrikraadiga ühele poole saama vanaema Hjörtise  ning Jon Örni venna lastega ning Hjörtisega nädalavahetust veetmas.
Laupäeval käisime munadepühabingol, mis oli tavaline bingo, aga lastele ja see oli haiglas.
Väga lõbus oli. Auhinnaks oli iga korra eest suur šokolaadimuna, nagu islandlastel kombeks kevadpühade ajal.
Ja ma ei tea, kas see oli mingi märk. Igatahes ma võitsin kaks suurt šokolaadimuna ning loomulikult ma andsin ühe nendest Hjörtisele, kes oli nii õnnelik, sest ta ei mallanud nii kaua paigal püsida ning oli väga õnnelik kui ta endale muna võitis.

 Nagu näha, siis mul on ühel laual puudu vaid kaks ning teisel ainult üks ruut.

 Sigurdar Arnar oli väga ärevil, et äkki keegi võidab ja tema jääb munast ilma.

ÕNN tuli meie õuele... jah, see kauaoodatud muna. Suur šokolaadimuna, täidetud šokolaadikommidega. 

Islandi vana traditsioon, et iga kevadpühade ajal saavad lapsed midagi sellist. 

bingo selles stiilis, et kellel number puudub bingo aluselt, see jääb seisma ning võidab see, kes jääb viimasena seisma. Amma Hjörtis aitab. 

 Oh seda õnne! :)

 Meie viisime koju kolm muna (kaks neist võitsin mina. ) Sigurdur Arnar ja Hjörtis jäid bingoga väga rahule.

 Pärast bingot läksime teatrisse väikest Printsi vaatama.

Samas aga pettusin selles etenduses. Esiteks olin pisut väsinud, et seda luulelist ja pisut raskepärasena tunduvat keelt kuulata (ühel hetkel hakkasin peaaegu magama jääma kui Hjörtis tegi kõva häälega märkuse etenduse keskel, et Heli, kas sa vaatad ka? )
ning teiseks pettumuse valmistas see, et väikese printsi osa etendas naine. Miks???
kui ma sellest aru sain, et väike prints on naisolevus paruka all, siis see muutis mu jaoks selle tüki vastumeelseks ning minu jaoks ei olnud seal mitte midagi peaaegu head.
Jäin rahulolematuks.

Hiljem käisime Hjörtise ja Eddaga väljas mängimas, samal ajal kui vanaema toitu valmistas.

Edda teeb parasjagu jäätist nagu pildilt näha on :I)

 En gaman. Lõbu kui palju

Üle ootuste huvitav laupäev oli koos vanavanematega. See möödus nii kiiresti, et ei saanud arugi. Ja jäin väga rahule. Lisaks jäin rahule ka sellega, et kogu selle aja rääkisime ainult islandi keelt. 

PILDISEERIA PÜHAPÄEVAST.

Amma Hjörtis organiseeris ka pühapäevaks midagi teha. Käisime pühapäevakirikus. Ülemisel pildil oli parasjagu nukuteatritükk käsil.

Pärast kirikut läksime välja jalutama vanaema ja -isaga, sest ilm oli imeline lihtsalt.

Vanaema, vanaisa ja kolm lapselast ning mina kaadri taga.

Lisaks käisime ka kunstinäitusel

ning samal ajal kui vanemad inimesed said näitusel olla ja pilte vaadata joonistasid lapsed.

Enne kojuminekut käisime ka pargist läbi ning lapsed said veelgi enda energiat kulutada.

miskipärast sain kõigiga suurteks sõpradeks. Sigurdur kutsus mind kogu aeg, et tule nüüd, Heli.

mulle väga meeldib see pilt. Edda sõidab selle nn apa rola'ga, ehk ahvi kiiguga.

 Edda

Ta on kolme aastane ja nii üliväga armas. :)