Minu ema ja minu Island (My mom and my Iceland)

Nagu ma ühes eelmises postituses juba ka mainisin, siis mu ema tuli Islandile. Seetõttu, et ma leidsin talle siia töö.
Ja palju küsimusi oli õhus, et miks ta ära tahab minna, et kas talle ei meeldi enam Eestis ja kas tõesti ei ole seal tööd. Mina olen õige inimene sellele vastama ilmselt, lisaks mu emale, sest ma tahtsin, et meie peres muutuks midagi ja et ta saaks teha midagi teistsugust, näha maailma, saada vabaks ja enesekindlamaks. Meie oleme saanud enda vahetusaastal endale niiöelda elu jalge alla ja kogemused, millele enda elu rajama hakata. Tema ja ka mu isa on seda kõike toetanud.
Aga põhjus, miks ma talle siia üldse töö leidsin oli, sest ma ei suutnud enam kauem vaadata, kuidas ta seal õnnetu on. Kuigi ta sai pisut parema töö ja palga peale kui ta kõik 10 aastat oli, aga sellegipoolest midagi ütles, et ta tahab enda elus muutust. (Veelgi enam et keskiga hakkab või hakkas uksele koputama.)
 Juhuse tahtel sai see teoks, et kohtasin õigeid inimesi.

Kui ta siia tuli, siis ma muretsesin väga palju kui aus olla. Ta aga jõudis siia ilma ühegi probleemita. Ma olin ilmselt rohkem tema pärast mures kui tema ise oli. :)
Nii hea tunne on kui rollid on ära vahetunud, et mina olen tema, mitte tema minu pärast mures.
Ma olin talle bussijaama järgi minnes nii närvis, et kui autosse istusin, siis sõitsin autorattaga vastu väikest seina ning kriimustasin astmeplastmassi pisut. Õnneks midagi hullu ei juhtunud.
Närvis olin sellepärast, et ma ei olnud teda näinud 7 kuud ja ma ei kujutanud ettegi, kuidas me omavahel läbi saime. Imelik on seda kirjutada, aga ma olin sama närvis kui mitte enamgi kui esimesel kohtingul.
Võib-olla oli see ka tahtmisest näidata, et ma saan enda eluga hakkama ja püüda näidata, milline mu igapäevaelu on ning see on midagi paratamatut, et püütakse vanematele tõestada ja näidata. (Isegi Jon teeb seda kui ta vanemad meile tulevad.)

Igatahes kõik möödus imeliselt. Muretsemiseks ei olnud põhjust, sest esimest korda me saime läbi pigem nagu sõbrannad, mitte nagu ema ja tütar. Ja ma ei oska seda isegi väljendada kui palju see mulle rõõmu pakkus. Samas olen ka kindel, et seda ei oleks kunagi juhtunud kui oleksime olnud Eestis. Või kui oleks, siis ilmselt alles aastate pärast.
Mul oli ka tunne, et nüüd on justkui tema see, kes alustab enda vahetusaastat või uut elu.

Esimene kohtumine BSÍs, ehk bussijaamas.

Otseloomulikult läksid Hjörtis ja Jakob nii lille kui nad nägid, et meil on külaline ja hakkasid lollitama ja näitama, mida kõike nad teha oskavad. Nii armas mu meelest. 

(Certainly when Hjörtis and Jakob saw that we have a guest over they wanted to show off and show what all they can do. I think it was so curte. :))

 Reedel hoidsin Jakobit pool päeva ja teise poole saime linnas ringi tuuseldamiseks.
(On Friday i was babysitting Jakob and the other half of the day we got for sightseeing tour in town.)

 Jakob ilmselgelt nautis tähelepanu. (This little guy certainly enjoyed the attention.)

 Selle tiigi nimi on Tjörnin, kus üle talve elavad linnud, pardid ja luiged, sest inimesed toidavad neid saiaga nagu Kadrioruski Tallinnas. (This pond is called Tjörnin. There are birds throughout the winter, ducks and swans, because people feed them bread.)

 Minu lemmik sõiduvahend on kindlasti jalgratas, sest see on nii mugav ja mõnus. Ja muidugi mu ema rattal ei töötanud pidurid ja minu ratas oli liiga suur mu jaoks, aga sellegipoolest oli lõbu laialt.
(My favorite vehicle to travel with is bike. It is so convinent and comfy. Of course the breaks of the bike that my mom used didn't work and my bike was too big for me. But it was fun anyway. )

 Sellel päeval oli küllaltki külm ilm, pakkisin end sisse. Ja tuul, meeletu tuul. Tuul oli nii suur, et kohati oli võimatu rattaga küljega tuule suunas sõita ning ühel hetkel juhtus isegi, et ema vaatas korraks seljataha, et näha kui kaugel ma olen ning just samal hetkel tuli suur tuulehoog, mis ta rattaga pikali paiskas. Õudne. Lisaks oli maja nurga tagant võimatu välja tulla, sest tuul oli nii tugevalt vastu nagu keegi oleks suure surveõhupuhuriga näkku surunud. See on ettearvamatu Island
(On that day it was horrifically cold. And that wind, man, that wind. Sometimes the wind was so strong that it made it impossible to ride a bike sideways against the wind and on one moment it even happened that my mom looked behind her to see where i was and at this moment there came a huge wind that pushed her on the ground with the bike. That was scary. And in addition it was impossible to come out behind the corner, because of the strong wind. It almost seemed like someone was holding a huge air blowdryer against the faces. But that is this unexpectable Iceland.)

Kes on pikim ja suurem-mina, tütar

(Who is bigger and who is taller-me, the daughter.)

 Käisime Harpas, kontserdimajas(We went to Harpa, the concert hall)

 Väljas oli imeline ja filosoofiline ilm, tormine ja tuuline meri

(It was amazing and phylosophical weather outside, windy sea.)

 Laupäeval oli imeline ja soe ilm ning me saime Hallgrimskirkja tipust väga ilusaid vaateid nautida.
(On Saturday we were lucky with the weather and we happened to enjoy pretty views from Hallgrimskirkja)

Kaugel kaugel kus on minu kodu...

(Far far away where my home is. Estonian song)

 Reykjavik

 Tulevikuga silmistsi seismas

(facing the future. )

 Adru päikest võtmas 

(Seaweed sunbathing)

 üks mu lemmikpilte.
one of my fave pics

 Joking around.

 See väike vetikas on kiindunud oma kivisse sõna otsese mõttes.

(This small seeweed is literally keen on the stone)

 Ema märkis ära selle moodustise, mis sisaldab endas puitu ja metalli ja kive. 

(Mom noticed this creative creature that consists wood, metal and rocks.)

 Lõpetuseks käisime temaga koos väljas söömas ka. Imeline Tai köök. Ja väga suured supid!
(In the end we went to eat out. We had Thai kind of soups. And they were hugeee!)

Mu ema tuli kahe kotiga aga ma andsin üsna palju enda riideid ära mainin juhuks kui te mõistatate, mis seal prügikotis on. :)
(She came with just two bags, but i gave a lot of my clother for her so in case you were wondering what is in the black plastic bag. )

 Selfie

Ja teele ta asubki Akureyri poole.

(And off she goes to Akureyri. )