Kirikuhommikulõbu Jakobiga

Nüüd olen juba umbes kuu aega Jakobit iga päev hoidnud ning olen talle rutiini paika pannud, mida iga päev teeme. Nii hea on kui tean, mis päeval juhtuma hakkab.
Nüüd aga lisandub lisaks Jakobile veel kaks korda nädalas üks väike poiss, Eyolfur (?), kes sai just ühe aastaseks. Ta on nii armas, kuigi ma ei kujuta pisut ette veel, kuidas uus rutiin välja hakkab nägema teisipäeviti ja reedeti, sest ta magab rohkem ja tihedamini kui Jakob ja Jakob on juba suur poiss.
  Ilmselt sellega hakkab pisut vabadust vähemaks jääma, et ei saa enam igale poole minna. Muidu panin Jakobi tema ägedasse kärusse ning ta samal ajal vaatas ja uuris elu kui ma jalgrattaga sõitsin. Nüüd aga ma ei ole kindel kas enam seda teha saab nii tihedasti.
Lisaks me oleme Jutaga teinud lastele nö mängudeitisid, ehk tema Sigga ja minu Jakob. Mida rohkem nad kohtuvad, seda suuremateks sõpradeks nad saanud on.

Teisipäevahommikuti kell 10 on kirikuhommik, kus käime Juta ning Siggaga. Jakobile kohutavalt meeldib seal olla, sest seal on nii palju lapsi ning palju huvitavaid mänguasju ning laulame ja saab tasuta küpsiseid, mida veel tahta, eks?
Jah, alati on pisut see teema kirikutega, et kuna pere ei ole väga usklik, siis kas oleks õige last kirikusse viia. Samas aga mina olen nende nõusoleku saanud ning kui nad näevad kui õnnelik on Jakob, siis miks mitte. Üks kord nädalas ei tapa ka. Selle asemel aga annab palju lõbu ja häid mõtteid juurde.
Mina naudin neid kohtumisi, sest nädala sees ei saa väga tihti teiste inimestega kohtuda ning siis see on võimalus, mida kohe kindlalt kasutada tuleb. Seal on nii palju erinevaid inimesi, emasid ja isasid erinevatest maadest, kes on enda lastega kodus ja miks mitte kasutada sellist võimalust ära.

Meie Jutaga ajasime esimene kord inimestel päid sassi kui ütlesime, et mina olen eestlane aga laps on islandlane. Ja siis hiljem ütlesime, et me oleme ainult au paired, ehk lapsehoidjad ning need ei ole meie lapsed tegelikkuses.

Pildiseeria esimesest kohtumisest

 Esimene mänguasi, mille ta kätte sai ning mis ta huvi kohe naelutas

 Üle pika aja kohtumine Siggaga. Nagu näha, siis nad peegeldavad üksteise kehakeelt. See on ilmselt selle suure sõpruse algus.

 Sigga mängis pool ajast selle vurriga. Atraktiivne väike mänguasi.

 Juta tegi  minust ja Jakobist pilti. Jakob ootab kuni ma leian mingi paberi talle, mille peale ta kirjutada saaks või no sodida. Midagi, mis ei ole nii väärtuslik.
Minuga samal ajal vestles meesterahvas Šveitsist, kes oli ainus mees sellel kohtumisel ja ta on enda pojaga kodus samal ajal kui naine töötab.

 Juhuslikult kohtusime ka ühe naisega, kes on eestlane või pool eestlane-pool venelane ning kes ei ole 15 aastat eesti keelt rääkinud, sest kodune keel on olnud vene keel ning abikaasa on eestlane, kuid räägivad praegu norra keelt kodus ning on elanud nii Rootsis, Norras, Iirimaal ja Islandil elavad vahelduva eduga praegu.

 Beebide või väikelaste laulutund. Nagu näha, siis Juta istub Siggaga maas.Ja kõigile beebidele see kohutavalt meeldib kui nende vanemad nendega laulavad...ilmselgelt, kellele ei meeldiks nii väiksena ? :I)

Sigga otsustas Jakobiga liituda ja head sooja süli vahetada. Juta rääkis, et ta olevat väga seltsiv ja armas laps, kellel ei ole vahet kui enda ema ei ole parasjagu pildil, sest keegi kellegi ema ikka on.

Pildiseeria teisest kohtumisest

 Taaskord kohe esimese asjana naelutas Jakobi tähelepanu üks mänguasi. Ta irdus seltskonnast, et sellega ise rahus tegeleda.

 Juta sõiduvees. Beebide lemmik Jutaaaaa

 Väike karuke on natuke tähelepanu puudumisest ilmselt häiritud. Sigga oli tähelepanuröövel

 Väike õnnelik Jakob koos teiste lastega mullidega mängimas.

 Jeeeeeeeeeeeeeeee

 Kuna Jakobil on väga palju erinevaid väikseid triiksärke ja veste (nagu ta isalgi), siis ma ei lase võimalust käest, et teda riietada väga viisakalt iga kord kui välja läheme.

Sellel teisipäevasel päeval otsustasin, et ei kima kohe pärast kirikulastehommikut rattaga koju, vaid teen tiiru linna peal samal ajal kui Jakob magab ja ma rattaga sõidan. Ja tiirutasime, mina teadlikult, tema alateadlikult, linna peal ringi umbes 2 tundi ja samal ajal väikemees magas. Ning just siis kui ma plaanisin kohvi jooma minna ning samal ajal Jakobit valvata, ärkas ta üles ning otsustasin ta kaasa võtta kohvikusse. 

Meil oli minideit temaga. :I)
Nii lahe oli, ta jõi enda õunamahla, ma kohvi nagu ilmselgelt näha võib. 

Ning alles pärast seda läksime umbes kella kolme ajal koju.
Aga sellest päevast õppisin, et see ei ole väga hea mõte, et tal magada lasta samal ajal kui ma sõidan, sest see ei ole kvaliteetuni ning järgmisel nädalal (ehk siis homme ) kiman ikkagi tema uneajaks koju, sest pisut tüütu on kui ta juba kella nelja ajal väsinud uuesti on.