Väike pildipostitus.
Vaata ette väikeste käte eest. :)
Ilus pilt Runa ja Jakob
Enne külaliste tulekut.
Lahe oli, põnev ja ma olen enda loovuse soone avastanud. Uskumatu, ei olnud sellest teadlikki enne. :)
Mul oli selle eest väga kiire päev, sest Jakob on minuga nüüd päeviti kodus ja tegelen temaga ning hommikul tegime koos temaga kooki ja vahepeal mängisime ning siis käisime natukeseks õues ja pean enda koostatud rutiinist ülima täpsusega kinni ja Jakob juba lausa teab millal näiteks snäki ehk puuviljade aeg kella 10 ajal on või et kui ma ütlen, et me läheme välja, siis ulatab mulle mu salli ja mütsi ja otsib enda jope üles. Ma lausa naudin temaga kahekesi kodus olemist, sest kuna ma loen samal ajal Supernanny raamatut, siis on hea asju praktikasse rakendada.
Aga seekord ma olen targem ja ma ei püüa vanemate rolli üle võtta, kuigi täna hommikul oli selline juhus, et Runa küsis Jakobilt, et kas ma aitan su trepist alla ja Jakob ütles, et ei, Heli (waiee nagu ta mind kutsub). Oleme suurteks sõpradeks Jakobiga saanud.
Igatahes pärast väikest õueskäiku (rõdul, sest liiga hilja oli ja tal oli juba uneaeg, aga pettis ära küll, et käisimegi õues ;)) ja lõunasööki panin ta vankrisse magama ja samal ajal koristasin maja ära ja pühkisin tolmu kiiruga ära ning hakkasin koogile glasuuri tegema ja Runa lubas mulle appi tulla aga selle asemel tuli mulle hoopis ta ema appi, sest tal olid tööl kiired ajad ja ta ema imestas, et mul juba kõik valmis oli kella kolmeks.
Kristjan, kes sai 11-aastaseks oli koogiga ülimalt rahul. Kallistas mind väga kõvasti ja ta oli nii õnnelik, sest see oli kook, mida ta tahtis saada. Küsisime eile just tema käest. Ja ma ei teinud talle eraldi kinki.
Nad on juba selle lühikese aja jooksul mulle hinge pugenud. :)
No comments:
Post a Comment