Uskumatu, et sellest on juba pea 2 nädalat möödas, millal viimati sellel kodukontserdil käisin.
Mulle sajab igasugu huvitavaid pakkumisi ja muid asju sülle väga palju viimasel ajal.
Kui käisin juhuslikult ühes enda lemmik vintage poes Rkv'is, siis kohtasin seda tüdrukut ning kuna tal on sama lühikesed juuksed nagu minulgi, siis hakkasime rääkima ja jutu käigus mainisin et olen Eestist, mille peale ta ütles, et ta parim sõbranna Kirsti on Eestist. Ja küsis, kas ma ei tahaks Kirstiga kohtuda ja samas nad korraldavad ka kontserdi enda korteris järgmisel pühapäeval, et ma olen oodatud kui ma tulla tahan. Ma sattusin sellest vaimustusse ja ütlesin, et muidugi tahan minna ja nende muusika on imeilus. Sigur Rosilik pisut, vaikne, mõtlik, unistav. Mulle väga-väga meeldis. Ma väga nautisin seda!
Ja lahe hetk oli siis kui ma astusin nende korteri uksest sisse ja Kirsti tuli vastu ja ütles Velkomin ja ma ütlesin Tere. Ta ei osanud kohe reageerida ja jäi mind lihtsalt vaatama. Ma ei osanud ka midagi öelda eriti sellise reaktsiooni peale ning ütlesin siis lihtsalt, et jajaa, eestlane jah. :)
Pisut lühike õhtu, aga põnev. Koju tulles pakkis Jon Örn endiselt enda kohvrit ja Runa püüdis õppida, aga ilmselgelt ei tulnud sellest just väga palju välja.
No comments:
Post a Comment