Olen nii elevil homse suhtes, sest mu ema tuleb Islandile. Ma ei ole teda juba väga kaua näinud ning nüüd lõpuks on tal võimalik ka enda peale mõelda. Mina andsin talle kui kalamehele õnge, et ta ise õpiks sellega midagi tegema. Tema on üks neist inimestest, kes on väga palju teistele elanud ja iseend ohverdanud.
Ma võin eksida, aga selline on minu arvamus. Ta on üks väga hea ja üllas ning helde inimene. Ta on nii palju meile kolmele, enda tütrele, andnud ja ma tahtsin midagi vastu anda, juba praegu, sest mul on selleks võimalus, mitte oodata teab kui kaua, et seda teha.
Väga julge samm igaljuhul, et üksi minna. Ja ta saab hakkama. Keegi ei ole eriti temasse uskunud ja ta on kogu aeg tagaplaanil olnud ning meid suunanud ja juhendanud. Nüüd on tema kord.
Kõik, kes temas kahtlevad, kahelge, sest see on Tema elu ja igaüks elab enda elu nii hästi või halvasti kui oskab. Miks peaks keegi end kriitikast häirida laskma ja teiste järgi enda elu elama hakkama?
Ta elu on olnud üsna keeruline, aga see võib olla koht, millest õppida.
Hille tõi hea võrdluse välja, et siiatulek on nagu näo sügavpuhastav mask, kus ta saaks endas selgusele jõuda ja "puhastuda". Kõik on aja küsimus.
Ta on mõned päevad minu juures Reykjavikis ning siis läheb Myvatnisse. :)
Kindlasti teeme midagi lahedat koos, sest kunagi ei ole selleks võimalust olnud.
Ma loodan, et ta on avatud uutele kogemustele ja laseb järk-järgult enda vanadest käitumismustritest lahti.
Mul on ta üle nii-nii hea meel, sest olles 10 aastat sama koha peal töötanud ning veel mõned aastad peale, kogu aeg sama asja teinud, ei ole sellest kerge lahti lasta ja pöörata selg sellele, mis on nii tuttav ning minna vastupidises suunas.
Eks varsti postitan ka mõned pildid!
No comments:
Post a Comment