Ma juhtusin lugema Inglise ajakirjast
Psychologies Barbara Sher'i artiklit nimega Starter's orders, mis kirjeldas üht naisterahvast, kes on alustanud nii paljusid asju, aga pooleli jätnud.
Tsiteerides: "
Lynn is a very happy person by nature, but she has a problem and it gets bigger every week: she has too many projects. First there is her small but charming collection of vintage dolls on her shelves. Then her crocketing projects on the couch and behind it, and, in the kitchen, a number of cookbooks (from which she is learning to cook vegan). Then there are clocks, four of them, all in pieces, and the tiny screwdriver that helped with their dismantling, spread over half of her dining room table. " (Eesti keeles "Lynn on väga õnnelik inimene enda loomuselt, aga tal on probleem, mis muutub iga nädalaga suuremaks: tal on liiga palju alustatud asju. Esiteks tal on imeline kollektsioon vanaaegsetest nukkudest enda riiulik, siis on ta heegeldamisprojektid diivanil, selle all ja taga ning köögis on suur hulk kokaraamatuid, millest ta hakkab taimetoitlaste toite valmistama. Tal on ka neli kella, kõik laiali lammutatud ja pisike kruvikeeraja selle kõrval, aitamaks kelladel end lahti riietada (metafoor), kõik ta elutoalaual laiali.")
Ei lõpeta kunagi, vaid alustab uutega ja lõpuks leiab, mida otsib.
Ning artikli sisu oli sellest, kuidas paljud inimesed alustavad erinevaid projekte ja siis ei lõpeta neid kunagi, vaid alustavad üha uute ja uutega, sest eelmise projekti vastu kadus huvi ära.
Ta kirjeldab enda artiklis ülikoolikaaslast, kes alati imetles filmide tegemist. Ta alustas screenplay õpingutega, teisel semestril otsustas, et talle pakub huvi hoopis näitlemine, aga ainult semestriks. Seejärel ta proovis kaamerat käsitseda, filme monteerida ja palju muudki. Miski ei köitnud ta huvi piisavalt, et ta sellele väga kauaks peatuma jäi. Ta vanemad olid hakanud vaikselt muretsema, et ta ei jõua kunagi otsusele, mida ta teha tahab ning seepärast ta läks ärikooli, et rikkaks saada. Talle jätkuvalt pakkusid huvi filmid ja ta lõi isegi filmiühingu koos filmiõhtutega ärikoolis, et näidata teistele, mis teda huvitab, aga kuigi ta püüdis kõigest väest ei olnud see siiski tema jaoks.
Kas ta kukkus läbi enda elus? Ei, kaugeltki mitte. Ta kasutas kogu enda teadmistepagasit, mis ta oli elus õppinud läbi erinevate ainete, mida ta koolides võttis ning temast sai edukas filmiprodutsent.
Kogu selle aja, mis ta ei suutnud valida ja otsustada, mis ta tahab oli selle jaoks, et ta saaks olla kunagi edukas filmitegija. Ta kasutas enda teadmisi ja tuttavaid erinevatest eluvaldkondadest, et edukas olla.
Minust?
Kõik minu pooleliolevad raamatud.
Nii naljakas, see on justkui minust kirjutatud. Ma olen siin soetanud endale paar pakki pärleid, et küll ma tikin nad kuhugi peale või teen midagi muud nendega. Mul on isegi juba koht valmis vaadatud, kuhu peale ma neid teen. Aga kuidagi on nad mu kapis juba mitu kuud istunud ja oodanud.
Ja tavaline asi on see, et ma lähen raamatukokku ja võtan raamatu, mis mulle põnev tundub. Kui koju jõuan ja lugema hakkan, siis on enam-vähem põnev, aga kui see pole minu tüüpi raamat, siis ma jätan selle pooleli ja see jääb enda tähtaega ootama. Mõne aja pärast lähen uuesti raamatukokku ja avastan veel paar raamatut, mida ma kohe kindlasti hakkan lugema ning pärast paari lehe lugemist või poole peale jõudmist kaob huvi ära. Vahel olen ka raamatud poole peale lugenud ning siis seisma jätnud ning lihtsalt umbes kohustusest nad siiski pika aja pärast lõpuni lugenud.
Ja nagu näha, siis olen mõnega nendest peaagu lõpuni jõudnud, et siis nad seisma jätta.
Artiklis ja artikli lõpus on mõned nipid, kuidas enda paljusid projekte hoida kontrolli all:
- Muretseda endale mõned mapid, kuhu iga uus projekt sisse panna.
- Mitte osta uue hobi korral väga suurt hulka asju, vaid pigem vähem, sest kui huvi ära kaob, siis ei ole asjadest kahju.
Kavatsen sellest kinni võtta ja uue hobiga pihta hakata ning jätkuvalt võtta palju raamatuid, sest võib-olla on nende seas siiski midagi ka minu jaoks. :)
