Salapärane Sõber

Täna oli see päev, kui kohtusin enda salapärase sõbraga.

Huvitav oli asja juures see, et tegelikult olime üsna sarnased mõtlemise poolest. Ta nägi välja minu vanune, kuid tegelikult oli minust 9 aastat vanem. See aga ei ole probleem, sest olen end pidanud mõtteliselt kogu aeg vanemaks kui tegelikult olen.
 Suurem osa päevast arutasime elu üle ja jõudsime järeldusele, et inimesed tulevad Islandile teatud põhjusel. Paljud tulevad siia, põgenedes millegi eest või lootes võtta enda jaoks aega, et olla iseendaga ja mõelda tulevastele sammudele. Nagu tema (ja minagi uskumatul kombel. ).

 Kaunis tänav Laugavegurilt vaadates.

 Leidsin pihlakaid. See tõi tagasi mälestused koolist ning kooli minekust, eriti sellest ajast, kui käisin esimeses klassis. Nende imepärane lõhn...
Oh, sa kaunis hetk, oh viibi veel.

 Leidsin eile vintage poest kleidi, millest enam loobuda ei suutnud.

 Lahe, kui ikka veel näeb ringi liikumas vanu lapsevankreid.

 salasõbraga kohtumist ootamas.
Huvitav asi oli see, et leppisime kohtumise kokku kella 11ks, hiljem ütlesin, et jõuan poole 12ks, kuid lõpuks kohtusime peaagu kell 12, sest mõlemad jäid hiljaks. Lugesin eile islandlaste kohta, et nad pidavat olema sama aeglased, kui itaallased või hispaanlasedki. Seega neile on tavaline asi hiljaks jääda. Huvitav küll kui palju mulle sobib see keskkond siin. Sest teatavasti olen mina krooniline hilineja. ;) nagu te teate.

 taamal Islandi kaunis kirik

Mina sõbraga ;) nali

 Ma ei ole päris kindel, mida see laevuke sümboliseerib, aga Vikipeedia väidab, et see sümboliseerib lootusi ja unistusi ning vabadust.
Nimi on tal Sólfar ehk Sun Voyager. 


Ja käisime vaatamas ka seda kontserti- ja konverentsimaja HARPA, mis oli nii imeline. Seal on 11000 väikest akent, mis sarnanevad meekärjele. Öösiti on aknad valgustatud ning maja näeb välja imeline, kirjeldamatu. Väljas oli imeline päev ja päike sillerdas akendel.

ja siin ta on. See sõber Francesco. (ma ei ole kindel, kas see on tema päris nimi)

 Islandi parlament tegutseb selles majas Alþingi. Maja ise näeb välja vägagi tavaline.

 lisaks oli Ráðhús'is (umbes midagi linnavalitsuse sarnast) üles pandud fotonäitus, et tõsta teadlikkust inimeste seas vee jm lõppemisest. Tüüpiline šokeerida üritav näitus, et vett jm on vähe. Selle eest pildid olid emotsionaalsed, kujutasid tõelisi asju ning tõesti andsid edasi emotsioone ja tundeid.

 Siin all pildil laiutab Island enda täies ilus, koos mägede ja kõige muuga.

Leidsin isegi üles Myvatni järve, see paremal all nurgas ning Herdubreidi, Islandi kuninganna, see, mis on keskelt natuke vasakule, valge lumemütsiga. Üleval on Vatnajökull, liustik

 Käisime ka Perlan'is. Kunagi olid seal praeguse muuseumi ja vaatetorn-restorani asemel neli veehoidlat. Kuna see asub enamikust Reykjavikist kõrgemal, siis avanes sealt suurepärane vaade. Imeline lihtsalt!

 ning Perlan'i ees olid sellised väikesed vihmavarjusid meenutavad asjakesed, mille all susises keev vesi.

 Inglise keeles on selline sõna nagu stunningly beautiful. Usun, et see oli üks neist sõnadest, millega sellist vaadet kirjeldada. Pilt ei suuda kahjuks edasi anda seda kõike!

 Skulptuur tantsijatest-muusikutest.

 Olime iidsed viikingid, Saga muuseumis. Vahva. See raudrüü kaalus ikka päris korralikult.

 Vaated ülevalt Perlan'i katuselt.

 Sõbrapilt

 Koju otsustasin jalutada, sest olin kindel et see ei ole nii pikk maa, kuid pikapeale tundus see tegelikkusest pikem. Ilmselt tuli paar kilomeetrit ära. Aga selle eest avanes mulle seni tähele panemata maailm.

 going crazy

 Avastasin natuke loodust linna keskel

 Ning natuke metsikut loodust ka.

Usun, et tüüpilised autoinimesed ei ole selliseid kohti avastanud, hoolimata sellest, et võib-olla iga päev sellest sillast üle sõidavad, mis eelmistel piltidel oli.

Igal õhtul olen Annaga rääkinud. Ta on nii vahva! Kõik on nii toredad ja heasüdamlikud, Sigrun andis pooled enda bussipiletid mulle. Nad on nii lahked!