Tegelikult aga on vahepeal nii palju juhtunud.
Viis päeva ei ole Annat ja lapsi kodus olnud, sest neil oli Elvari poolse suguvõsa kokkutulek, kuhu Elvar ise ei läinud (ilmselt seetõttu, et seal oli liiga palju inimesi ja ta oleks seal ennast väga ebamugavalt tundnud.) Nad lahkusid kolmapäeval ja tulid pühapäeval.
See oli tõeline takistusrada, et see aeg üle elada ma pean mainima. Ma ei taha väga palju halba ega head selle kohta mainida, ütlen ainult nii palju et sellesse aega mahtus palju tülisid ja arusaamatusi, valesti mõistmist ja stressi. Kui Anna oleks siin olnud, oleks kõik see olemata olnud.
Aga nüüd on kõik jälle paremuse poole liikuv, sest Anna ja lapsed on tagasi. Ta on nagu päikesepaiste siin majas, kui teda ei ole, siis variseb kõik kokku (ka mees, kellega ta koos elab. Nad ei ole abielus)
Õnneks oli paaril kurval ja masendaval õhtul meid lohutamas kõige kaunim päikeseloojang, mida ma siinolles olen näinud:
Ja ühel õhtul oli tunne justkui päike hakkaks loojumisest tõusma:
Lisaks oli väljas null kraadi ja sadas vihma ja oli vikerkaar ja päike paistis:
See oli lihtsalt hingematvalt kaunis vaatepilt, mida ei ole võimalik edasi anda mitte ühegi vahendiga, sest kaamerapilt ikkkagi moonutav seda päris asja. Jälgisin seda lummatult. Kui kaunis võib teinekord olla üks päikeseloojang.
"Oh kaunis hetk, oh viibi veel"(olen seda tsitaati korduvalt kasutanud, aga see lihtsalt käib selle kohta. Hesse, Hesse, Hesse)
saime ühel päeval mäe soojuses küpsetatud leiba:
imehea
Ja siis kui soe suvi läbi sai...
...tuli külm ja vihmane suvi...
kraadiklaas näitab tõsimeeli null kraadi päeval
Ka vihmase ilmaga peame maju koristama ja musta pesu koju vedama. "beebi muutub iga korraga raskemaks."
"Loomad elutoas"
Külma aja riietus
Õnneks ei ole kõik siiski veel läbi, seda avastasin siis kui Anna ja tüdrukud uksest sisse astusid ja mulle naeratasid. Kõik halb muutus heaks. Kogu stress ja pinge, mis selle viie päeva jooksul oli tekkinud lahtus. Tunne muutus vabamaks ja õhkkond pingevabamaks.
Näete, suudan isegi veel naeratada!! :)
No comments:
Post a Comment