Kuna külalistemajas on ajad vaiksemaks jäänud, siis on meil olnud aega ka rohkem rääkida Annaga, kuid teisest küljest jällegi on olnud väga kiire, sest oleme 1,5 nädalat olnud ainult kahekesi Annaga: hoidnud lastel silma peal, teinud süüa, suhelnud külalistega, pakkunud kohvi, pesnud pesu, koristanud tube ning maju. Tööd on palju olnud, uneaega on tihtipeale päris väheks jäänud ja näha on, et oleme mõlemad väsinud. Lapsed kaasaarvatud. Kui meie oleme väsinud, siis sellest ei ole veel midagi, jood paar tassi musta teed ja on jälle kõik hästi, aga kui lapsed on väsinud, siis see tähendab palju kisa ja kaklemist ja "emmetamist või Helitamist" :D
Igapäevaselt võib vaikusehetkedest lugeda, et midagi on teoksil, sest see on justkui vaikus enne tormi. Tavaline nähtus on, et mis ripakil kusagil, see hävitatakse: näiteks šampoon või kreemid või seebid või palsamid. Seetõttu ma üritan enda asjad hoida luku taga ja nende silma alt ära, et ei peaks ilmaasjata vihastama või nendega pahandama, kui tegelikult oli minu enda süü, et laokile jätsin.
Asbergerist
Tunnused:
-teeb hääli kui midagi toimetab. (Kui Sigrun siin oli, siis Elvar tihtipeale tuli kööki ja ütles herðú ehk kuule või siis lihtsalt tegi hääli nagu mh mmm, ise seda tähele panemata ning midagi ütlemata või vastamata kõndis minema.)
-Paljud ei söö teatud sööke. Elvaril ei ole sellega probleeme, sest ta kuhjab kõik omale taldrikusse, kuid Aprilil on küll. Ta ei söönud puuvilju ja teatud sööke, mis olid kokku segatud või üksteise otsas. Nüüd on see muutunud.
- Nad nutavad ja karjuvad, kui peavad tegema midagi, mida ei taha. Näiteks leidsin netist perefoorumist emade postitused, kelle lapsed on Asbergerid ning üks ütles, et ta oli palunud oma teismelisel pojal vedada kärutäis mulda teise kohta ja too oli tund aega nutnud ja kisanud kuni oli lõpuks siiski ära teinud.
Anna palus ühel päeval Aprilil üles võtta prügi, mille tüdruk oli sinna eelnevalt visanud. April aga ei teinud seda ja ütles resoluutselt ei. Siis Anna ütles talle, et ta ei räägi enne temaga kui too on selle üles võtnud. April hakkas nutma ja kisama ning tegema kurja häält. Anna ei vaadanud talle otsa, ega rääkinud temaga ning kulus 30 minutit, et ta selle lõpuks üles võtaks ning talle oli vaja öelda enne mitukümmend korda, et kui sa seda üles ei võta, siis ma ei räägi enam sinuga. Ja lõpuks ta võttis selle üles.
-Traditsioonid on olulised. Anna rääkis, kuidas tal kulus pea 2 aastat, et asju muuta, sest kui nad siia kolisid, siis kõik oli olnud nii, nagu siis kui Kristin (Elvari vanaema) veel siin elas. Anna hakkas seinu värvima ja köögis lauda ümber tõstma, kuid mõne aja pärast oli laud ikka samamoodi nagu see oli alguses olnud. Ja nii oli ka kõikide teiste asjadega.
- Kõigil A-del on midagi, milles nad on väga head, nt. Aprilil on üsna hea mälu: Kui Anna on talle midagi eelnevalt lubanud ja siis unustanud, siis Apil tuletab talle meelde. Elvar aga on seevastu vastupidine, sest tal on tihti nö blackout ehk ta lubab midagi ning siis unustab või kui Anna on talle midagi öelnud, et ära teha, siis järgneval päeval ta enamasti seda ei mäleta. Ise ta ütleb enda kohta, et tal on ideaalne mälu ja lihtsalt teised ei räägi talle õigel ajal õigeid asju.
-raske keskenduda- Anna on treeninud Aprili raamatut lugema, alguses oli olnud nii, et kui nad olid hakanud lugema, siis April oli tahtnud üsna pea lehte keerata, kuigi lausegi ei olnud veel lõpuni saanud. Nüüd aga on ta natuke kannatlikumaks muutunud.
- alkohol (lugesin perefoorumist), et paljudel A-del on sellega probleeme, sest nad tunnevad, et maailmavalu on nii suur ning see on üks võimalus selle leevendamiseks.
-enda ideaalsena nägemine: teised eksivad ja mina ei eksi kunagi, teised vinguvad, et minul on midagi viga, aga tegelikult on nad ise lihtsalt imelikud.
-teiste valju häälega kommenteerimine ning süüdimatus: Elvar kommenteerib teisi vahel kui arvab, et keegi kannab midagi imelikku (Näiteks ühel korral oli juhtumine, kui meie juures veetsid öö kaks sportlase moodi meest ning neil olid ilmselt mingid kallid firmariided, mis olid neoon-värvi, mõlemad olid hästi vormis ning nägid kenad välja. Nii kui nad autost välja olid astunud ja meie maja poole hakkasid tulema ütles elvar, et nad on kindlasti homod, sest vaata kuidas nad riides on.) Tegelikkuses ta ise kannab pükse, mis on alt laienevad ning ta ei taha neist kuidagi loobuda. Mind ajas see kommentaar vihale tookord, sest ma ei salli kui inimesed teevad kommentaare teiste kohta, teadmata, kes nad on või geide kohta. Nad on samasugused inimesed nagu oleme meie ning neil on samasugused võimalused elamiseks.
-nad satuvad väga tihti vaimustusse väikestest asjadest ja siis uurivad iga väiksemagi detaili nende kohta ning
- mõnedes asjades on nad väga head, kuid teistes asjades väga halvad. Nt Elvar sattus eelmisel talvel vaimustusse oma uuest traktorist ning lumepuhurist. Anna rääkis, kuidas ta kogu kolm kuud istus pea igal õhtul telefoni otsas ning seletas kellelegi oma traktorist ja sellest, kuidas see töötab. April oli väga supervaimustuses uuest telgist ning naeris nii nii palju, et lausa tundus, et see oli võltsnaer.
Hea asi Asbergeri puhul on see, et nad on võimelised õppima ja asjadega ära harjuma, aga sellele eelneb pidev asjade näitamine ja nendega harjutamine. Näiteks April ei suutnud harjuda uute riietega ja kui ta ei olnud seda varem näinud, siis ta seda selga panna ei tahtnud. Annal kulus 2 nädalat, et talle iga päev näidata jakki kuni April tundis, et see on talle juba nii tuttav, et saab seda selga panna. Nüüd on ta natuke sammukese võrra edasi astunud, sest ta ei ole enam nii hirmunud uute asjade suhtes.
Või uute inimesetega kohtumise suhtes. Kord oli siin grupp itaallasi ja neil oli kaasas tore bussijuht. Uskumatu oli vaadata, kuidas April läks bussijuhi juurde ja hakkas rääkima, isegi laskis endale pai teha. Seda asja ei olnud võõrastega kunagi varem juhtunud.
Kallistamine
April (nagu ka Elvar) ei kallista kunagi. Õnneks avastati Aprilil Asberger üsna varases eas ning Anna on teda harjutanud kallistama, kui ta nuttis, siis võttis ta lapse sülle ning kallistas ning nüüd April kallistab kogu aeg. Elvari lapsepõlves aga keegi ei teadnud, et see tal on ning keegi ei treeninud teda selleks. Tulemuseks on see, et ta ei kallista ega otsi lähedust.
April on aga minuga üllatavalt kiirest ära harjunud. Ma ei pressi enda talle peale ja kui ta tahab, siis võib minuga rääkima tulla või mind kallistada, aga üldiselt ma ei lähene talle esimesena. Kui tean, et tal on kinnine päev, siis harilikult jälgin teda silmanurgast, aga ei kõneta, ega hakka kontakti otsima. Enamasti ta tuleb ise minu juurde.
Ühel õhtul olid nad Perlaga väga ülemeelikus tujus ja siis nad tulid mõlemad ja hoidsid mu jalgade ümbert kinni ehk niiöelda rippusid mu küljes, siis tõstsin neid üles ja tegelesin nendega, neile mõlemale väga meeldis. Pärast seda saime natuke rohkem sõbramaks. Saan enda lihasmassi kasvatada, kui nendega mängin, neid õhku tõstan ja trikke nendega teen. Nad ise on sellest väga vaimustuses. Perla kutsub seda muus ehk hiire kätte saamine laest, kui ma tõstan ta õhku ja ta seisab mu õla peal ning puudutab lage. Ja April isegi kallistab mind ja seda nii varases staadiumis kui olen siin olnud vaid pea 2 kuud. Ta tahab nagu Perlagi, et teda sülle võtaksin või kallistaksin ja on väga rahulik. Seda on nii tore näha, et meeldin neile.
Lõppu panen ka mõned pildid.
Väikese vahemärkusena mainin, et meil sajab täna õrnalt lund. Ja ilmselt sellega on siin ka suvi läbi.
Baruna
Islandi ilmateade inglise keeles (www.en.vedur.is)
Ma ei oleks eluilmaski osanud arvata, et ma saan siin nii palju püshholoogiaalast praktikat, sest Asberger on ju üks autismihäire spektri valdkonda kuuluvast häirest. Tulin ju tegelikult siia, et võtta vaheaasta psühholoogiaõpingutest ning näha natuke siinset psühholoogiavaldkonda. Ning mu alateadlik soov saigi teoks.
Sellised lood siis sel korral. Loodan, et saite väikse ülevaate Asbergeri sündroomist. Õnneks see ei ole ravimatu, vaid lihtsalt vajab aega, et harjuda.
No comments:
Post a Comment