Perla sünnipäev/ afmæli

Sünnipäevapäev ja Anna kauaoodatud tagasitulek

10.oktoobril oli see kauaoodatud aeg kui Annat ei olnud veel hommikul kodus ning olin nendega üksinda. 

Hommik kulges täpselt nii nagu ma olin seda endale ette kujutanud. Eelneval päeval rääkisin suurematele tüdrukutele ära, mida me hommikul teeme, et võtame muffinid ja ma panen küünla põlema ja siis läheme ja laulame talle sünnipäevalaulu. Perla ärkas üles rõõmsana ning ei nutnud. Andsime talle kingitused ka kätte. Vanaemad olid sokke kudunud, Athena oli pildi joonistanud, minu poolt oli värviraamat ja Eesti šokolaadid. Ta oli nii rõõmus selle kõige üle. Lisaks meisterdasin talle ka sünnipäeva kaelakee. See peaks olema nii, et keegi saab seda kanda vaid siis kui sünnipäev on, aga kui ta lasteaiast ära tuli, siis tal seda enam kaelas ei olnud. Ei tea kuhu ta kadus. Ilmselt jäi lasteaeda. Nojah. Nii palju siis sellest.  Õhtul kui ema koju tuli, siis tõi kooki ja laulsime uuesti laulu ning ema andis talle kingitused üle. Neid oli palju ning igaüks sai midagi (ka mina sain midagi, mis mulle väga-väga meeldis ;)) Lapsed olid autos kannatamatud, sest ema tuli koju, nad ei jõudnud kuidagi ära oodata kui Anna bussist välja tuli, seega nad jooksid kõik bussi ja kallistasid teda. Nad olid nii õnnelikud enda ema nähes. (Ja mina ka Annat nähes!!)

Päev iseenesest oli minu jaoks üsna üksluine. Koristasin maja ära, et kõik oleks ilus puhas, et lapsed saaks selle kümne minutiga hävitada. Aga see selleks.  

Väga imelik oli reedel pärast Anna tagasitulekut olla, olin harjunud ise vastutama ja olema. Nüüd ta oli tagasi ja ma olin taas tagaplaanil. See kurvastas mind natuke ja valmistas pettumust, et lapsed, kes olid ainult minuga olles nii lahedad olid nüüd taaskord väiksed põrgulised. 

Anna küsis kuidas nad olid käitunud kui teda ei olnud ning pidi pikali  kukkuma kui head ja toredad nad olid olnud. Aga ilmselgelt oli see olukord neile uus ning võib-olla sellepärast nad käitusid minuga teisiti.

Sünnipäeva õhtu oli lahe ja tore, palju emotsioone oli õhus. Õhtu lõpuks olin väsinud. Ja sain väljateenitud une samamoodi ning järgmisel päeval mitte midagi teha. Nii mõnus oli!!! 

 Nagu ma seda ette kujutasin, siis hommik algas muffinitega. :)

Hún er þriggja ára. :) Ta on kolme aastane. She is three years old now :)

“Children see magic because they look for it.” ― Christopher Moore

Ühel õhtul tehtud väike fotošuut Perla ja Aþenaga enne kui nad magama läksid.

Perla ja Aþena

 Aþena ja Perla on mu meelest nii sarnased. 



Kurjad plikad.

See laste reegel peab endiselt paika. Sest Paris ja Atlanta on üsna sarnased ja käituvad samuti üsna ühtmoodi kui Anna on neid võrrelnud samas vanuses. April on keskmine ja erinev.

Aþena tehtud hobune. Neli jalga ja kummikinnas peaks. Elav fantaasia

Hommikune lasteaeda ja kooli minek. 

Atlanta ja Apríl

Nädal aega käis Akureyrist külas tantsuõpetaja, kellega koos kogu kooli 35 last tantsisid. Väga lõbus. Ja reedel läksid vanemad vaatama. Anna sai samuti võimaluse tantsida pärast paljusid aastaid. Sest 7-9klass õppis peotantsu. Kõik vanemad pärast mainisid et unustasid enda last vaadata sest jälgisid Anna tantsimist. Mina samamoodi. Kohe näha et ta on 15 aastat tantsinud ja tants ei lahe endiselt ka pärast kümmet aastat pausi meelest ära.

Aþena ja triibulise hello kitty kleidiga ja París värviline.

klassiruum

 vaade kooliaknast

Reede ja lapsed lähevad vanaema juurde Egilsstaðir´sse

 lumi. nammi-namm

 Kuna reede on jäätisepäev said kõik veel enne äraminekut jäätise.

 õhtusöök koos Aaroniga, kes on Anna poeg, elab isaga Reykjavíkis.

Pühapäev kolme lapsega. Nädalavahetuse küpsetamine.

Printsess Anna ja tema väike koogiabiline.

 Anna küsis minult kas ma arvan et see on tavalise lapse tehtud. April rivistas kõik kommid nii üles. Samuti tegi muffinitega. Kõik olid ilusti rivvi seatud.

Ning lõpptulemus. Ülesrivistatud kommidest sai koogile nägu.

See kook on suurte laste õpimotivaator. Kui nad teavad et kook on ootamas siis läheb lugemine ja matemaatika lennates.

Parise klassi tuli uus õpilane, poiss, kellel oli töövihik, millega teised olid alles poole peal, juba lõpetatud ning Paris võttis enda oma koju kaasa ning motivatsioon ja võistlustahe oli nii suur et lõpetas pea kogu vihiku ühekorraga. Äratas hommikul ema üles vara et õppima hakata.

 Kõige armsam väike tegelane.hommikusöögiks oli tal rosinad ja banaanitükikesed.

 Atlantale meeldib veega mängida vahendeid ja kohta valimata. Vesi on peamine. :)

Kõige esimesena on alati valmis lasteaeda minema väiksed. Ja suurtel läheb alati palju rohkem aega. Seetõttu on neist päris mitu pilti. 

cuties. :) 

x