Quality time with Heli/ Kvaliteetaeg Heliga.

Mulle väga meeldib Helile süüa teha (ilmselgelt mulle endale), sest sellisel juhul on ainult üks inimene, kes saab toitu kritiseerida ja tavaliselt ei ole ta väga suur kriitik, st. talle peamiselt meeldib.
Nii tore on vahel iseendast kui oma parimast sõbrast rääkida või rääkida endast kolmandas "tema" vormis.
Niisiiis sellel maagilisel hommikul kui ma olin üksinda, esimest korda kui see selle aja jooksul juhtunud on sain ma nautida vaikset ja rahulikku hommikut (Runa ja Jon olid ära USAs ning väiksed lapsed vanaema juures ning suured lapsed oma teiste vanemate juures. ) ning teha iseendale süüa ning süüa ka iseendaga koos (sõnademäng eespool süüa ja süüa kahes eri tähenduses:)) Oh seda õnnelikku päeva!
Sest igaüks vajab aeg-ajalt oma aega, aega eraldatuses ning vaikuses.
  Sellele hommikule eelneval õhtul käisin ma nö deidil iseendaga, riietusin ilusti (mitte et ma seda iga kord linna minnes ei teeks) ning jalutasin endaga koos mere ääres ning hiljem istusin ühes imelises paigas Seltjarnesi piiril ning lugesin raamatut ja nautisin tumedat ilma ning seda, kuidas vihmapilved iga natukese aja tagant lähemale triivisid ning lahkusin alles koos vihmaga. Kas see mind morjendas-absoluutselt mitte.
  Et sooja saada käisin ka õhtul 11 ajal kohvi joomas ning iseendaga aega veetmas, samal ajal kui kõik teised olid oma sõpradega koos, nautisin mina ka enda parima sõbrannaga aega-iseendaga. Iga kord kui ma sellistel deitidel käin, siis ma naudin neid kõige rohkem (muidugi välja arvatud need kui olen käinud koos Steniga. Need küündivad vaieldamatult minu endaga deitidega samale tasandile. )

Niisiis ma tegin enda hilise hommikusöögi jaoks vahvleid, mis hiljem tulid paremini välja hoopis väga õhuliste pannkookidena (koostisosadeks kookosjahu, mandlijahu, pisut linajahu, vesi, küpsetuspulber, 1 muna, vesi. )
ning proovin ka teha midagi erilist, seega purustasin brokkoli ja kurgi koos kookospiimaga blenderis ära,  samal ajal keetsin kinoa ning eraldi Amarathi ja linaseemned ning hiljem segasin kõik kokku ning kuumutasin natuke panni peal, lisades pisut seesamiseemneõli.
Tulemus oli imeline. Just nagu suure rasvasisaldusega dieedi puhul (LCHF-low carbs, high fat) tehtud mousse koos brokkoli, või ning koorega, ning pisut juustuga. Tunne oli sama.

Nii et kui keegi sattus vaimustusse, siis võib järgi proovida mu leiutatud retsepte. Kõik koostisosad tuleb lihtsalt kokku segada. Pisut mustkunsti ka, nali. Ja voila.
'''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''

I really like cooking for Heli (myself, obviously), because in this case there is just one person to judge for the food and usually she is very satisfied with it.
So this morning, since it was my first time when I was all by myself at home and I had a chance to enjoy the quiet time (because Runa and Jon were in USA, Boston; little kids with their grandma and big kids with their other parents. ) and cook brunch for myself and eat with myself. Of happy day!! Honestly. I love the family, but certainly everybody needs some quiet and peaceful time with themselves every once in a while.
   And the night before I had a date with myself. I always like to dress up nicely whenever I go out to town, but I went and had a coffee with myself at 11.pm. while everybody were with their friends I was too, with my best friend: myself. And if I go on dates like these I enjoy these the most. (except of course the ones with Sten. These dates could reach to the level as almost being with myself. )
I also went to sit by the sea, read a book and enjoyed the darkness and almost rainy weather. (which later turned out to be pouring cats and dogs. But did I enjoy it less-no. )

So I made, or at least tried to make waffles, which turned out to be better like panncakes, since I invented my own recipe they were very light and could hardly stick together  and also I made this amazing borridge alike mousse with broccoly, cucumber, cocos milk,  flax seeds, quinoa, amaranth and with slightly salted seeweed. The mousse turned out to be a little alike LCHF (low carbs, high fat kind of mousse) where you could add broccoly, butter and whipped cream and in additional cheese.

So if anyone is curious to try it out it is very simple you just have to mix all the things together and cook on a pan for a little bit. 

Jänku Jutaga velotripil

Ühel korral käisime Jutaga Reykjaviki kunstrannas, kus on hariliku musta liiva asemel valge liiv.

Ilm oli imeline, aga samas väga külm ning ette seda nägemata ei olnud piisavalt riideid kaasas, aga ajas asja ära küll. Kimasime ratastega ringi. 

Vahemärkus, et rand asus üsna kaugel linnast. 

Suundun linna poole. Selle pildi puhul on pildi ülaosas olev jalakäijate sild pisut nagu raam. Ning taamal olev mägi jäi mulle eriti silma. Lisaks ilus valgus. Kringlumyrabraut

Taamal on islandi sisene bussijaam BSI ja kaunis päikeseloojang, mida me tol hetkel ei teadnud, aga tõotas ainult külma ilma.

Kuidas Juta hääletades reisinud on. Kuna külmaks läks, siis pidi sukad jalga panema. Või pikad sokid

Ning lõpuks kohal. Oh seda imelist vaadet.

Meil oli väga mini-mini piknik. Haarasin kaks kaneelisaia kaasa enne kui välja läksin ja Jutal oli üks õun kaasas.

Juta ja Heli

Meile rattad.Sõna otses mõttes ehk siis minu jalgratta ratas ja Juta jalgratta ratas. Meie jalgrataste rattad.

Pildil on illustreeriv tähendus, illustreerimaks seda, et ranna lähedal, peaaegu kõrval on lennujaam ning taamal olevad valged-hallikad-hõbedased majad on Reykjaviki ülikool.

Silma hakkas see väike nunnu ufolaeva meenutav pilveke

Gängster Juta

Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee

"Peaks rannas pilti ka tegema, sest muidu pole aru saada et me rannas oleme. Aga mis me teeme?"
"Mängiks kalu, siis saame ise ka hiljem aru, et rannas olime."

Ja ilm oli külm

Ja niisama kreisi pilt

Ja puududa ei saa ka ujumispilt. Hoolimata külmast ilmast saame me siiski ujuda.

Ujumispilt kaks. (väike märkus, et mul on sellel pildil jalas 7000 ISK maksvad Islandi disainersukad Kronkron ehk umbes 60 € maksvad sukad, mille ma sain allahindluselt 1000 ISK eest ja mis on mu absoluutsed lemmikud)

Pärast läksime edasi Juta hispaanlastest sõprade korterisse, kelle kassil Juta silma peal peab aeg-ajalt hoidma. Ja vaatasime kella poole 1ni filmi ning siis sõitsime ratastega keset ööd koju. Ja tuli välja, et see korter asub täpselt minu ja Juta kodude tee poole peal, ehk siis korterist on täpselt võrdne maa minu ja Juta koju. 

Väga lahe käik oli!

Anna poja leeritamispäev 12.apr

Mõned ajad tagasi küsis Anna Björk minu käest aadressi, kuhu ta saaks saata kutse tema venna leeritamisele ehk islandi keeles fermingadagur'ile. 

Ma ei olnud sel hetkel kindel, kas tahan sinna minna, kuid lõpuks, iseend teades otsustasin siiski minna ning ma ei kahetsenud mitte sekunditki. 

Väga tore oli neid kõiki taas näha ning näha ka et nad on enda elu saanud natuke rohkem raja peale kui see enne oli. 

Ma ei saa salata, et mul olid inglise keeles öeldes mixed emotions, sest see ei olnud minu pere ja mul ei olnud nendega enam midagi ühist. 

Esimesest hetkest kui neid kõiki nägin ukse peal seismas siis tekkis klomp kurku. Kallistasin Annat ning korraks tundus, et mitte miski ei ole muutunud. Ja kui Paris mu juurde jookisis, siis ma ei oska seda tunnet kirjeldadagi, olin õnnelik, kurb ja rõõmus ning segaduses ühekorraga.

Samas valmistas mulle väga suurt rõõmu, et suuremad mäletasid mind väga hästi.
Paris küsis, kus ma olnud olen, vastasin, et olen siinsamas Reykjavikis olnud.

Kurvastas mind aga, et Atlanta ei mäletanud mind. (mida oligi arvata, sest ta on alles nii väike). Ta isegi ei tulnud minu juurde, vaid hoidis eemale. See tegelikult kurvastas mind rohkem kui ma arvata oleksin osanud.

Pisut imelik on ka see, et ma ei tundnud enam nende hääli ära, samuti ka Anna hääli ning nende keelt.

(igal inimesel on oma keel ning aktsent millega ta räägib.)

Perla on muutunud mu meelest palju kurvemaks ning ta energilisus on ära kadunud, nii palju kui ma neid nägin. 

Avastasin ka, et uues peres ma räägin ning kogu pere räägib hoopis viisakamat keelt kui Anna peres, aga see on loomulik. Võrdlusmomendi toon siinkohal sisse, sest kui ma Anna lastega rääkima hakkasin, siis korraga sain aru, et me oleme hoopis teistest keskkondadest ning ma ei kujuta ette, millist keelt ma rääkisin kui Runa perre tulin. 

Perla oli ka ainus, kes lõpuni, enne äraminekut minu süles tahtis olla ning kallistas mind väga kõvasti. 

Kuna Aroni leeritamisele järgnev nädal oli munadepühade nädal, siis viis Elvar lapsed (esimest korda kõik 5!!) endaga Grimstungale, ehk põhja. Ma vaatasin seda pilti ning see oli nagu film mu silme ees. Samal ajal tulid pisarad silma millegipärast.

Aga ma lubasin endale, et ma ei sõltu nende emotsioonidest, vaid jälgin ainult neid emotsioone, mis on minu enda omad. Olin ise.
Runa helistas mulle kui olin olnud seal umbes 2 tundi, et kas kõik on korras, et kas ma koju ei taha tulla või ebamugav ei ole. Kõik aga oli kõige paremas korras. Tore ja lõbus oli.

Lõpuks viisid Anna ja Petur mind koju ning Anna ütles kommentaarideks, et oi mis suured autod ja oi mis suured majad ja oi mis rikaste rajoonis sa elad. Inimesed aga, kes siin tegelikult elavad nii ise ei arva. 

Neid oli tore näha, nendega oli tore aega veeta ning tore on nad taas minema lasta, neid igatseda distantsilt ja kord natukese aja tagant näha. 

Vähemalt süda sai rahu.

 Põsed toitu täis :I)

 "Perla ja Atlanta, vaadake kes tuleb"
-"Heliiiiiiii" (nagu ühest suust)

Perla ja Athena

 Ma sain selle kauni väikese armsa preiliga ühe pildi ka.

Esialgne ignorantsus asendus viisaka kuid piisavalt vaba suhtlusega.

Anna kandis väga värvilist ja ilusat kleiti

Mind aga hämmastas kõige rohkem, lausa unustasin suugi lahti, et April, see väike autistlik plika tuli minu juurde ja ütles, Heli, kas sa palun aitaksid mind.
ma ei suutnud enda kõrvu uskuda, et ta midagi sellist ütles. See tähendab ainult üht, et kui ta mind mäletab, siis ma sain tema jaoks inimeseks keda ta usaldas ning see on midagi sellist, mis on võib-olla igavene. Muidugi arvestades tema vanust ei pruugi see igavene usaldus olla, kuid siiski ma olen selle üle nii õnnelik.
Ma ei vihka neid ja ma ei ole kurb, olen lihtsalt väga rõõmus, et sain endast nii palju neile anda ning et minust on jäänud märk maha.

Aron, Anna poeg. Kinkisin talle musta satiinist kikilipsu koos minu peaaegu lemmikkommidega.

Tulin koju ja jagasin enda emotsioone ja tundeid ja mõtteid perega, sest seda oli pisut palju nende paari tunni kohta. Aga minemata jätmine oleks võrdunud pikaajalise mõttepiinaga.

Munadepühade bingo ja nädalavahetus vanavanematega

Enne munadepühi käisime ühel nädalavahetusel kui Runa oli veel koolis ja hakkas enda magistrikraadiga ühele poole saama vanaema Hjörtise  ning Jon Örni venna lastega ning Hjörtisega nädalavahetust veetmas.
Laupäeval käisime munadepühabingol, mis oli tavaline bingo, aga lastele ja see oli haiglas.
Väga lõbus oli. Auhinnaks oli iga korra eest suur šokolaadimuna, nagu islandlastel kombeks kevadpühade ajal.
Ja ma ei tea, kas see oli mingi märk. Igatahes ma võitsin kaks suurt šokolaadimuna ning loomulikult ma andsin ühe nendest Hjörtisele, kes oli nii õnnelik, sest ta ei mallanud nii kaua paigal püsida ning oli väga õnnelik kui ta endale muna võitis.

 Nagu näha, siis mul on ühel laual puudu vaid kaks ning teisel ainult üks ruut.

 Sigurdar Arnar oli väga ärevil, et äkki keegi võidab ja tema jääb munast ilma.

ÕNN tuli meie õuele... jah, see kauaoodatud muna. Suur šokolaadimuna, täidetud šokolaadikommidega. 

Islandi vana traditsioon, et iga kevadpühade ajal saavad lapsed midagi sellist. 

bingo selles stiilis, et kellel number puudub bingo aluselt, see jääb seisma ning võidab see, kes jääb viimasena seisma. Amma Hjörtis aitab. 

 Oh seda õnne! :)

 Meie viisime koju kolm muna (kaks neist võitsin mina. ) Sigurdur Arnar ja Hjörtis jäid bingoga väga rahule.

 Pärast bingot läksime teatrisse väikest Printsi vaatama.

Samas aga pettusin selles etenduses. Esiteks olin pisut väsinud, et seda luulelist ja pisut raskepärasena tunduvat keelt kuulata (ühel hetkel hakkasin peaaegu magama jääma kui Hjörtis tegi kõva häälega märkuse etenduse keskel, et Heli, kas sa vaatad ka? )
ning teiseks pettumuse valmistas see, et väikese printsi osa etendas naine. Miks???
kui ma sellest aru sain, et väike prints on naisolevus paruka all, siis see muutis mu jaoks selle tüki vastumeelseks ning minu jaoks ei olnud seal mitte midagi peaaegu head.
Jäin rahulolematuks.

Hiljem käisime Hjörtise ja Eddaga väljas mängimas, samal ajal kui vanaema toitu valmistas.

Edda teeb parasjagu jäätist nagu pildilt näha on :I)

 En gaman. Lõbu kui palju

Üle ootuste huvitav laupäev oli koos vanavanematega. See möödus nii kiiresti, et ei saanud arugi. Ja jäin väga rahule. Lisaks jäin rahule ka sellega, et kogu selle aja rääkisime ainult islandi keelt. 

PILDISEERIA PÜHAPÄEVAST.

Amma Hjörtis organiseeris ka pühapäevaks midagi teha. Käisime pühapäevakirikus. Ülemisel pildil oli parasjagu nukuteatritükk käsil.

Pärast kirikut läksime välja jalutama vanaema ja -isaga, sest ilm oli imeline lihtsalt.

Vanaema, vanaisa ja kolm lapselast ning mina kaadri taga.

Lisaks käisime ka kunstinäitusel

ning samal ajal kui vanemad inimesed said näitusel olla ja pilte vaadata joonistasid lapsed.

Enne kojuminekut käisime ka pargist läbi ning lapsed said veelgi enda energiat kulutada.

miskipärast sain kõigiga suurteks sõpradeks. Sigurdur kutsus mind kogu aeg, et tule nüüd, Heli.

mulle väga meeldib see pilt. Edda sõidab selle nn apa rola'ga, ehk ahvi kiiguga.

 Edda

Ta on kolme aastane ja nii üliväga armas. :)