Sigrun läks ära

Jah, nii see on. Pärast tema lahkumist on maja kuidagi tühi ja igav on. Isegi mina tunnistan seda, et igav on ilma temata. Hoolimata sellest, et vahepeal soovisin, et kuna tegime sama tööd, siis et ta ära läheks. Praegu igatsen teda.

Kõik on endine, lihtsalt töö hulk, mida enne tegime kahe peale teen ma nüüd üksi. Motivatsiooni on vähemaks jäänud.
Aga Anna ütles, et augusti lõpuga peaks ka turistide hooaeg läbi saama, ehk siis see pidavat olema nagu kraani lahti keeramine, et juuni lõpus-juuli alguses keerad kraani lahti ja siis tuleb neid ja tuleb ja siis augusti lõpus keerad kinni. See pidavat niimoodi lõppema. Eks me seda näe.

Athlanta

Tundub justkui olen siia perre loodud välimuse poolest

Kleitide proovimise aeg

Kui kõik teised tüdrukud istuvad ilusti kleitides, siis meie "gängster Perla" nagu teda oleme kutsuma hakanud istub kliediga niimoodi. 

Gängster on ta sellepärast, et ta ei armasta kleite ja seelikuid, vaid pigem pükse ja ta on nagu väike poiss, kes jookseb ringi ja hävitab või lõhub midagi. ja tal on alati energiat, et kõike seda teha. Ta ei püsi kunagi paigal. 

(April ja Athena tavaliselt ei lähe väikestega kaasa. Ei olnud seegi kord erand. Nad on juba natuke täiskasvanumad)

Ja nii kui kleidi seljast sai (jumal teab kuhu see vedelema jäi), siis võisime ta juba leida sealt mustade pesude vahelt lamamast. :) 

Athlanta ja vesi

Kõige huvitavam on väikeste laste jaoks vesi. Olen isegi selle üle juurelnud, vaadates kui väga väike Athlanta armastab veega mängida, siis tegelikult on selles oma võlu olemas. See, kui kraanist välja tuleb on suure survega valge, vahel läbipaistev ja teeb märjaks. Nii põnev. Anna ütles, et kõik ta lapsed eranditult on selles vanuses istunud kas kraanikausis või selle juures ja veega tutvunud. Nii ka Athlanta. ja ta alustab juba hommikul nii kui üles saab või kuni Elvar seda näeb ja kraani kinni keerab. Mina lasen tal (ja Anna ka) mängida. Ta on väike nutikas laps. Ühel päeval jälgisin, kuidas ta oli külalistemaja poolel ja nägi, et kraanikauss on vaba, koristasin veel hommikusööki samal ajal kui Athlanta valis, millist tooli oleks kõige lihtsam nihutada kraanikausini. Kui ma ühe tema katse nurjasin, öeldes, et ei tohi seda teha. Siis läksin mõneks hetkeks ära, tagasitulles istus ta juba õnnelikuna kraanikausis ja mängis veega. Ise oli nii õnnelik!!!

Kahjuks ei ole mul sellest pilti. 

Küll aga on mul pilte teistest sarnastest hetkedest, mida jagub

Vahet ei ole, et riided märjaks saavad, lõbu on peamine

Vahel ununeb kraanikausi kõrvale koogipann...

  ja Siis kui keegi ei vaata..

mina ei ole koooki söönud.

April'le meeldib end õhtuti ööriietesse panna peegli ees, samal ajal lauldes. Tema on ka üks nutikas laps (va vahel hehe)

Hobused

Vahel tuuakse meile siia hobused, kui inimesed tahavad minna kuhugi ratsutama kaugemale, siis tuuakse neid siia palju. See vaatepilt on kaunis kui nad tulevad päikse taustal üle mägede. Oh. Kui kaunis. 

Ja neid on nii palju erinevaid ja igaüks on ainulaadne

Anna enda täies ilus, kutsub tüdrukuid enda juurde

Väikesed tagasilöögid

Ma ei ole viimasel ajal väga palju kirjutanud, sest olen tundnud, et midagi ei ole öelda. Vabasid päevasid pärast eelmist reedet ei ole samuti olnud ja seetõttu ka ühtki blogipostitust.

Tegelikult aga on vahepeal nii palju juhtunud.
Viis päeva ei ole Annat ja lapsi kodus olnud, sest neil oli Elvari poolse suguvõsa kokkutulek, kuhu Elvar ise ei läinud (ilmselt seetõttu, et seal oli liiga palju inimesi ja ta oleks seal ennast väga ebamugavalt tundnud.) Nad lahkusid kolmapäeval ja tulid pühapäeval.
See oli tõeline takistusrada, et see aeg üle elada ma pean mainima. Ma ei taha väga palju halba ega head selle kohta mainida, ütlen ainult nii palju et sellesse aega mahtus palju tülisid ja arusaamatusi, valesti mõistmist ja stressi. Kui Anna oleks siin olnud, oleks kõik see olemata olnud.

Aga nüüd on kõik jälle paremuse poole liikuv, sest Anna ja lapsed on tagasi. Ta on nagu päikesepaiste siin majas, kui teda ei ole, siis variseb kõik kokku (ka mees, kellega ta koos elab. Nad ei ole abielus)

Õnneks oli paaril kurval ja masendaval õhtul meid lohutamas kõige kaunim päikeseloojang, mida ma siinolles olen näinud:

Ja ühel õhtul oli tunne justkui päike hakkaks loojumisest tõusma:
Lisaks oli väljas null kraadi ja sadas vihma ja oli vikerkaar ja päike paistis:

See oli lihtsalt hingematvalt kaunis vaatepilt, mida ei ole võimalik edasi anda mitte ühegi vahendiga, sest kaamerapilt ikkkagi moonutav seda päris asja. Jälgisin seda lummatult. Kui kaunis võib teinekord olla üks päikeseloojang.

"Oh kaunis hetk, oh viibi veel"

(olen seda tsitaati korduvalt kasutanud, aga see lihtsalt käib selle kohta. Hesse, Hesse, Hesse)

saime ühel päeval mäe soojuses küpsetatud leiba:

imehea

Ja siis kui soe suvi läbi sai...

...tuli külm ja vihmane suvi...

kraadiklaas näitab tõsimeeli null kraadi päeval

 Ka vihmase ilmaga peame maju koristama ja musta pesu koju vedama. "beebi muutub iga korraga raskemaks."

 "Loomad elutoas"

Külma aja riietus

Õnneks ei ole kõik siiski veel läbi, seda avastasin siis kui Anna ja tüdrukud uksest sisse astusid ja mulle naeratasid. Kõik halb muutus heaks. Kogu stress ja pinge, mis selle viie päeva jooksul oli tekkinud lahtus. Tunne muutus vabamaks ja õhkkond pingevabamaks.
Näete, suudan isegi veel naeratada!! :)

Holsel

See oli minu jaoks üpriski oluline sündmus, sealkäik (see oli küll enne seda kui Anna ja tüdrukud ära läksid)

Holsel on koha nimi, kuhu Elvar ehitab uut külalistemaja, mille nad loodavad valmis saada selleks tulevaks suveks. Elame-näeme. See on aga suurepärane koht, mäe peal, kust voolab jõgi ümbert, vaade on kilomeetrite kaugusele, taustal mäed. Pildid ei suuda seda kirjeldada. Aga see on lihtsalt vapustav.
Lisaks on seal ülemisel korrusel neli vannitoaga ruumi inimestele ja all korrusel ja paar tükki. See saab äärmiselt luksuslik olema.

Anna rääkis, et nad said selle juhuslikult ühe oksjoni kaudu, kus iga osaleja paneb teatud rahasumma ümbrikusse ja keegi ei tea kui palju keegi paneb ja kes kõige rohkem pakub, saab selle endale. Nad olid pannud 5 miljonit ja olid selle endale saanud. Anna arvas, et seda oli natuke palju, aga sellegi poolest teenib see end kindlasti tagasi.

 vaade maja ühelt küljelt

maalilaadne vaade valmimisjärgus magamistoa aknast

esimene korrus

Paris Anna

April'il oli küll lõbus. Talle meeldib sedalaadi nägu teha, sest siis ma teen talle samasuguse näo vastu ja ta hakkab laginal naerma. Ja siin pildil ei ole ta ka kuri, vaid kelmikas. :D

Parempoolne maja on tulevane külalistemaja

Paris tegi minust ka ühe pildi. Talle kogu aeg meeldib mu kaamera ja sellega pilte teha, olen kogu aeg mures, et ta pillab selle maha. 

Kurja nägu tegemas

Selline kaunis vaade avanes maja tagant

 Huvitav, kust sa sellise poseerimise külge on haaranud. :)

 Paris ja Sigrun

 Sellised ilusad vaated, aga see pilt on illustratiivne "mägi maailma ääre peal"

 Maja keset loodust. Sellest saab tulevane külalistemaja

 Lihtsalt jäljed vulkaanimullal või kuidasiganes seda kutsutakse. Tulevikku suundumas.
Väga mitmetähenduslik.

 See oli ka naljakas, et Elvar istus taga koos Aprili ja Parisega. Sel pildil ta kinnitab Aprili turvavööd

Selle pildi lasin ma Sigrunil teha kui Holselist tagasi sõitsime. Kui seda pilti zuumida, siis pildi keskel kauguses on valged täpid, ehk majad. Tahtsin, et ta selle pildi teeks, sest see näitab kui üksilduses me elame. Keset loodust ja mägesid, lähedal ei ole mitte ühtki asustust peale meie majade.

Head otsimist!

See pilt võib-olla näitab seda paremini.

Õhtune päikeseloojang

 Uttu mattuvad mäed

Paris ja Elvar ja Athena on viimasel ajal seal maganud (enne veel kui suvi oli ja enne kui ilm vihmale ja null kraadile ära pööras)